Nägin täiesti tavalist und. Uitasin ringi enamus unenäost. Õieti ei mäletagi unenäost midagi, kuid üks koht jäi väga hästi meelde. Kusjuures ma teadsin, et see on unenäo lõpp. Ma kiirustasin tagasi oma "baasi" - ära küsi, ma ei tea mis baasi, kus, miks, miks baas. Enne kui baasi hakkasin jõudma, nägin ma kuskilt aknast väikest majakest, mis nägi välja nagu tavaline plekkmaja - kahe kordne, kollane. Ja peale oli kirjutatud minu mäletamist mööda "Kaltsukas". Igastahes teadsin, et see on second händ pood ja ma tundsin selle vastu huvi. Niisiis ma läksin sinna poodi ja kui ma treppi pidi otse teisele korrusele läksin, sain aru, et see just see moment avatigi esimest korda ja uksel oli tervitamas keegi trullakama kehaehitusega naisterahvas, kes sirutas käe pikalt minu poole ja ütles "Tere tulemast, Mariana!". Ma ei olnud üldse üllatunud, et ta minu nime teadis ja teretasin vastu ja läksin edasi. KÕIK! Rohkem ma ei mäleta unenäost midagi.
Seda unenägu nägin ma 2 ööd tagasi ja alles eile sain aru, mida ma endale ennustasin selle unenäoga.
Nimelt ma tundsin huvi astuda ühe grupi liikmeks, kus siis on tavakasutajad ja on meediumid/selgeltnägijad. Kuid ma tundsin huvi just selle selgeltnägija staatuse kohta. Seda huvi olin ma oma peas juba paar päeva keerutanud. Siis eile ma mõtlesin, et ma lihtsalt küsin klubi asutajalt, et kuidas keegi neil seal selgeltnägija tiitli saab ja keda seal selgeltnägijana võetakse. Ma isegi ei plaaninud küsida, et kas ta mind liikmeks teeks. Aga jutt oli konkreetne. See naine küsis minu käest, et mis on minu võimed ja abivahendid ja ma ütlesin nii lihtsalt kui suutsin, et lihtsalt näen visiooni inimesest kelle pilti ma vaatan. Rohkem polnudki vaja ja ta tegi mind oma klubis selgeltnägija staatuse kandjaks. Olin üllatunud, et see nii lihtne oligi. Ja siis tunde hiljem sain aru, et ma sain vastuse oma dilemmale juba unenäos.
Ma ei kujuta ette mis see on, aga tundub, et kõik kanalid on valla ja valik on minu. Äkki on mul võimalik ka surnutega ühendusse astuda? Veel ei tea, aga kindlasti kunagi proovin.
No comments:
Post a Comment