Minu imelik postituste kirjutamise "sagedus".

Tunnen ennast veidi kehvasti, et pikka aega polnud midagi kirjutanud. Nüüd ma mõtlesin, et ma leevendan oma süütunnet väikese seletusega.
Nimelt olen ma ise tähele pannud, et kui ma jälle selle spirituaalse soone peale jälle saan ja midagi uut avastan ja jälle kuidagi kanalid lahti saan, siis kirjutan jälle rohkem ja kui on jälle see periood kui ma lihtsalt seedin õpitut, siis ei ole ka midagi millest kirjutada.
Unenägusid ma nii väga enam ei näe - ei tea millest see tingitud on. Vahel harva näen, aga siis ei pea ma neid oluliseks. Nagu ka see unenägu kus ma seda kollast kaltsukat nägin. Aga lõpuks mõistsin, mida ma nägin ja miks ma nägin seda.

Palju tihedamini käin ma oma nö spirituaalses palees iga hetk, kui ma silmad kinni saan. See on minu oma isiklik vaimumaailma palee, millest ma enda mäletamist mööda ei ole siin kirjutanud, aga ei näe ka vajadust, sest see on nii isiklik, et seda kirjeldada. Küll aga võin lähemalt rääkida, kuidas ma selle koha leidsin.
Mingi aeg kui ma olin oma spirituaalsel rännakul, avastasin, et ma käin mediteerimas teatud kohas - ühel rannal, kus liiva asemel oli kristallipuru ja vesi oli puhtam kui kristall, kirkam kui teemant.
See oli minu pelgupaik igaks juhtumiks.
Sel ajal kui käisin tegemas seda hingerännakut, avastasin ma oma südame ruumi - sellest vist isegi kirjutasin kirjeldava jutukese, aga tänaseks on see südame ruum ääretult palju lisasid saanud. Avastasin, et see südameruum ei ole lihtsalt pilvede peal vaid see nagu ripuks mingisuguse salajase maa kohal ja oleks üleni kristallidega kaetud - seal on igasuguseid muid aspekte, mida ma kasutan enese energia puhastamiseks, maandamiseks, tasakaalustamiseks ja ka ühenduse loomiseks universumiga, inglitega ja teejuhtidega. Sellest hetkest alates, kui hakkasin oma võimeid kasutama, sain tuttavaks kolmanda teejuhiga (mul on neid kokku 5). Üks teejuht on vägagi tuttav - tema on olnud olemas sellest hetkest saati, kui kunagi teejuhtidest teada sain ja esimest korda Teine on nagu toeks esimesele - ta on väga mõtlik ja kaalutlev. Ta on justkui minu elu logistik - ta võtab oma ülesannet väga väga tõsiselt. Kolmandat ma olin tegelikult põgusalt näinud ka esimesel korral, kuid temaga lähemalt tutvust ei saanud teha. Sain teada vaid tema nime - Sandy. Hetkel kui avastasin oma võimed ja neid kasutama hakkasin, nägin sama õhtu kui jälle silmad kinni panin, teda uuesti. Ta oli justkui pidulikuks puhuks ennast riidesse pannud ja oli ääretult ilusas maani kleidis, mis sillerdas kuldset ja valget segamini. Ta on just kui just selle võime teejuht ja ta asus nüüd oma ülesannet täitma. Kassist ei ole ma veel siiani aru saanud. :)
Temagi hakkas just enne seda ennast ilmutama, kui ma oma võimeid tunnistasin ja neid kasutama hakkasin. Ehk on ta siiski seotud kuidagi sellega. Ma ei ole suutnud temaga otseselt ise ühendust luua, aga küll see mul mingi hetk õnnestub, kui aeg on küps. Võib-olla ma peangi teadma et ta on olemas ja valmis olema ajaks kui ta oma tõelise loomuse avaldab. Ehk valmistab ta mind ette surnutega suhtlemiseks, sest ma veidi pelgan seda, aga kui ma selle Kassi peale mõtlen, siis ei kardagi nii palju enam ja tunnen ennast julgemini isegi kui minu ees seisaks keegi, kes on kaotanud oma füüsilise keha.
Sellist juttu siis. Ei arvanudki, et nii palju kirjutan - sain isegi targemaks :)