Tervitused taas!
Olen jälle oma blogi vahepeal unarusse jätnud, aga seda ka sellepärast, et ei ole olnud midagi erilist, millest kirjutada. Veidral kombel nägin üle pika aja täna öösel und, mis minus emotsioone esile kutsus.
Ma väga palju ei mäletagi enam sellest, sest raskasin pool päeva muude asjade peale ja nüüdseks on juba pool unenäost minu mälust pühitud. Teadsin, et see täna minuga juhtub, et ei õnnestu kohe seda blogisse kirjutada ja hommikul kirjutasin üles vaid märksõnad, millest nüüd üritan osa taastada.
Nägin unes, et olin oma elus praegusest hetkest edasi läinud ja vahepeal palju asju muutnud. Mäletan unest, et ma elasin nüüd uues majas, mis oli suur ja ma hädaldasin, et vanas majas käis tuul läbi ja nüüd suuremas majas käib tuul veel rohkem läbi.
(Sellega seoses tuleb meelde, et mõned päevad tagasi nägin kuskil artiklit, kus olid pildid ühest lukssusvillast ja mäletan, et seal oli tõeliselt palju ruumi. Mõtlesin sel hetkel, et kuidas seal küll hubane ja kodune tunne saaks tekkida - võib-olla on see põhjus, miks ma unenäos
a) nägin, et mul on uus maja;
b) hädaldasin)
Teine detail, mis mulle unenäost meelde jäi ja äärmiselt armas oli - oli minu sõbranna, kes läbi kivide kändude on minevikus mulle toeks olnud ja unenäo tulevikus oli ta ikka veel minu kõrval toetamas ja nõustamas. Ta nägi unenäos küll teistsugune välja, kui ta päriselus välja näeb, aga ma teadsin, et see oli tema ja ainult tema, ei olnud muud varianti.
Unenägude seletajast konkreetselt uue maja või kodu kohta ei leidnud midagi mis unenäoga kokku oleks läinud.
Küll leidsin aga sellise vaste: Kodu - Teie elu saab olema rahulolev ja rõõmus koos nendega, keda armastate.
Unenäos tundsin ennast ääretult õnnelikuna ja nägin oma "kodus" ka vanaema, kes ootas uut lapselapselast külla, et temaga tutvuda.
See viibki meid unenäos edasi, kus ma läksin oma unenäo last, poega kuskilt hoiust ära tooma. Sõbrannal, kes minuga terve unenäo koos oli, tal olid lilled käes, kuid need olid paberisse pakitud.
(Pean siinkohal mainima, et isiklikult arvan, et paber lillede ümber oli sellepärast, et mulle ei taheta mingit detaili minu elust reeta või sellest aimu anda, et ma selle pärast arvatavasti hetkel ei muretseks, sest lillede nägemisel unenõus on äärmiselt palju erinevaid seletusi olenevalt mis lilled, kes annab ja kuidas ma ise nendele lilledele reageerin.
Tuletan meelde, et paar postitust tagasi või siis eelmine postitus - kirjutaisn kollastest lilledest, tookord tähendas see seda, et kõik on hästi, tasakaalus ja sünkroonis)
Sain oma poja kätte arvutiparandusest. Ehk sümboliseerib poeg hoopis uut arvutit või parandatud, uuendatud arvutit, kuid üleandja suhtles beebiga ja ütles talle, midagi ilusat minu kohta, et kas ma olen ilus või hea või midagi sellist ja poisslaps/beebi vaatas teda kui vana mees ja naeratas talle, nagu kinnitamaks, et ta teab seda isegi.
Laps käes läksime tänavale ja ma panin lapse maha ja sõbranna, kes lilledega ikka minu juures oli, muretses bussisõidu pileti pärast ja küsis minult midagi, millele ma üldse tähelepanu ei pööranud, vaid imetlesin seda armsat imelist pisikest poisslast, kes vaatas mulle otsa nagu ta saaks kõigest suurepäraselt aru ja isegi nagu muigas selle peale, et ma ta arvutipoest tõin. Raske seletada. Aga tal oli selline kõiketeadev ilme ja kaval, muigav nägu. Ta oli ka päris pirakas ja päris kindlasti sain aru, et sellest lapsest kasvab ehtne jõumees. Ta oli unenäos imeline.
Arvan, et nägin beebit pigem sellepärast, et minevikus lootsin nii väga lapse saada.
Unenägude seletaja pakub, et see võis olla ka enda sisemine laps. Aga siinkohal peab mainima, et mul on suhteliselt madal enesehinnang. Kui see oleks sisemine laps olnud, siis ehk viitas see, et tulevikus olen enesekindlam ja ennastarmastavam.
Kummaline on, et panin lapsele unenäos ka nime - Olli. Pole kedagi tuttavatest sellise nimega ja õieti ei mõista, kuidas unenäos sellise nime peale tulin. Kõla järgi eeldan, et see nimi on vast vanaaegne. Ehk tõesti oleksin pannud oma lapsele sellise nime, sest olen lihtsate, lühikeste kuid samas ka omapäraste nimede fänn.
