Kanaldamise seanss101 kliendile

Otsustasin kirjutada veidi sellest, milline selline seanss siis ikkagi välja näeb.
Osad on saanud juba ise kogemuse kätte ja oskaksid ehk teistele soovitada. Tegelikult on meediumeid, kes suudavad inimese enda pildi pealt vaadata, kes on neile teispoolsusest tervitusi saatmas. Mina veel nii tugev ei ole. No avastasin ju oma ande ka alles vist kuu aega tagasi

Kui peaksite tulema praegusel hetkel minu seansile, siis peaksite mulle andma pildi sellest kellelt soovite sõnumeid saada. Hetkel eelistan teha seda pildi kaudu, et olla kindel, et õige inimese sõnumeid vahendama hakkan. Kirjutasin ühes eelmistest postitustest, et hetkel, kui silmad kinni panen, jookseb minu silme eest läbi nägude sadu, kes soovivad, et neid kanaldataks. Ja kuna ma nii toores alles, siis tunnen ennast kindlamini, kui näen pildilt, kelle sõnumeid vahendama pean. Nii ma tunnen nad teispoolsuses ära. Klient ei tohiks hakata väga palju jutustama sellest inimesest ja milline ta oli ja kuidas ta elas. Kord sain sellise jutuka kliendi ja minu ühendus hingega hakkas hajuma ja lõpus ma sain vaevu midagi veel kätte. See oli esimene ja viimane kord, kui nii juhtus. Nüüd üritan kliente ette hoiatada, et ma ei soovi palju informatsiooni, kui vaid seda mis hing mulle annab ja et klient kinnitaks, et nii tõesti oli või on.

Kuna ma alles seda asja harjutan ja üritan iga seansiga paremaid tulemusi saada, siis ma võin proovida erinevaid taktikaid ja ma loodan, et kliendid väga ei pettu, kui vahel kanaldamine just kõige paremini välja ei tule. Ma teen seda siiski suure pühenduvusega ja minu süda nagu õitseks nendel hetkedel, kui suudan edukalt kedagi kanaldada. See on minu jaoks äärmiselt oluline.

Seansi alguses ma kirjeldan, kuidas ma näen neid minu juurde tulevat, lootes, et minu kirjeldus vastab sellele, millised nad ka elavana olid. Kuid alati ei pruugi nii minna. Hinged küll enamasti üritavad ennast näidata kujul, millisena neid maa peal mäletatakse. Kuid vahel nad tulevad minu juurde jalutades, kuigi viimased aastad olid ratastoolis. Nii siiski on juhtunud, et minu juurde tuli vanataat, kellel olid jalad haiged ja ta kasutas kõndimiseks kepikest. Sõnumite andmise käigus ta muutus ja tema jalad olid täiesti terved ja tegi isegi tantsu. Ehk siis ta arvestas sellega millisena teda mäletati, kuid lõpu poole ta tahtis näidata, et tema jalad on täielikult terved ja temaga on kõik korras.

Tavaliselt seansi alguse poole ma palun hingedel anda kinnitust, et tegemist on just õige hingega ja ka ehitada kliendis üles usaldust, et tegemist on neile kalli teispoolsusesse lahkunud inimesega.
Hinged võivad anda nime esitähti või numbreid, mis on seotud kellegi sünni- või surmakuupäevaga. Või on tegemist kellegi vanuse või ajaga, mis on möödunud surmast. Tihti antakse ka kuu, mis omab tähtsust.
Peale seda üritavad nad tuua esile mälestusi konkreetse inimesega. Ütlen ausalt, et teinekord õnnestub see neil suurepäraselt, aga on ka kordi, kus ma ise tunnen, et oleks võinud midagi põhjapanevamat anda. Kord näitas hing mulle väikest karbikest, milles olid hambad sees ja ma pidasin seda kummaliseks, kuid kliendile oli see kõige parem kinnitus üldse. Kord hakkas hing kärbseid eemale ajama ja ma ei saanud aru miks ta seda näitab, kuid mõtlesin, et ütlen kliendile siiski. Lisasin veel juurde, et see võib täiesti seosetu olla, aga ime kombel oli kliendile sellest kinnituseks enam kui küll, sest seostas konkreetse juhtumiga, mis omas tema jaoks suurt tähtsust. Pean tunnistama, et vahel ma olen lasknud selliseid asju ka enesest mööda, sest ma olen ikka veel eneses veidi ebakindel ja vahel ei taha uskuda, et hing mulle midagi sellist näidata võib. Aga see selleks.

Peale neid asju hakkan ma küsima hinge käest tema surma kohta. Mul on oma teejuhtidega kokkulepe, et mulle hetkel veel ei näidata selliseid väga raskeid olukordi või hetki, kui hing on kehast lahkunud. Küll aga näen ma selliseid hetki, nagu kord, kui üks hing oli surnud läbi une, kuna tal oli peas kasvaja, siis näitas hing, et ta jäi lihtsalt magama.. ta uinus ja järgmine asi, mida ta näitas oli valgus tunneli lõpus. Konkreetset hetke ma ju ei näinud kui ta suri. Ta uinus ja nägi tunnelis valgust. Ja seda versiooni soovis ta ka et ma tema lähedastele räägiks, sest nii see oli tema seisukohalt ja ta ei kannatanud karvavõrtki. Ta ütles, et see oli tema jaoks ideaalne viis surra.
Olen ka näinud selliseid sümboleid, kus mulle näidatakse, et nad saavad hoobi vastu kukalt, mis ei tähenda otseselt lööki vastu kukalt vaid seda, et see oli nende jaoks kiire ja nad ei kannatanud.

Peale sellist surma juttu tahavad hinged oma lähedaste emotsioonid jälle üles tõsta ja neid ehk naermagi ajada. Nad toovad esile meeldivaid mälestusi või lohutavad. Selle käigus annavad nad ka edasi sõnumeid, et nende lähedased saaksid südamerahuga oma elu edasi elada.