Olen oma lühikese kogemuse põhjal jõudnud tõdemusele, et enamus elavatest arvab, et meile lähedased hinged ei näe kuidas meil läheb või ei kuule, kui me nendega räägime või, et nad ei kuule meie mõtteid.
Selline arusaam on väär. Meile kallid meie seast lahkunud inimesed, on palju teadlikumad kõigest, olles hinged. Nad jäävad meie lähedale selles mõttes, et nad on ühenduses meie otseste mõtetega hetkedel, kui nende peale mõtleme. Nad on Sinuga samas ruumis hetkel, kui sa mõtled "soovin, et sa oleksid siin!", "Soovin, et sa näeksid seda!" või "ma igatsen sind!".
Eriti tugev ühendus tekib hingega, kui sul on mõni tema esemetest mälestuseks. Ja sa võtad selle eseme esile, katsud seda, tunnetad selle energiat ja seega sa tunnetad ka selle inimese energiat ning ta ongi sinu kõrval. Hing on sinuga samas ruumis ja ta võib sulle endast soovida kuidagi märku anda.
Hingedel on raske siis, kui elavad ei usu, et nad suudavad kõike näha või et nad külastavad meid. Kui me oleme suures leinas, siis ka hinged leinavad. Nad soovivad näha meid õnnelikena ja suunaga tuleviku poole, mitte mõtetes minevikus. Eriti tihti külastavad nad elavaid, kui elavatel on rasked hetked või ohtlik keskkond. Nad tulevad meid kaitsema ja ohu eest hoiatama. Seega ärgem takistagem meil endil olla õnnelikud, sest see mõjutab ka meie lähedasi hingesid.
Hetkedel, kui nad tulevad meie juurde või kui me räägime nendega ja me justkui ei taha leppida sellega, et nad siiski kuulevad meid, üritavad hinged saada meie tähelepanu. Hinged võivad toimida imelikel viisidel, kuid tihti nad annavad märku endast. Me lihtsalt ei oska neid märke näha.
Oma isiklikust kogemusest võin rääkida, et minu kallis vanaisa suutis mind leina hetkel maha rahustada. Ma olin endast väljas ja ühtäkki ma tundsin meeletult suurt rahulolu tunnet ja nagu armastavat kallistust. Sel hetkel ma veel ei saanud aru mis minuga toimus ja kuidas ma nii ühtäkki maha rahunesin. Kuid mida rohkem ma asjaga tegelenud olen ja nendega suhelnud olen, siis olen saanud just mitmeid kordi kinnitust, et hinged just sedasi oma lähedastega toimivad, kes on nii endast väljas, et ei suuda ennast kuidagi ise maha rahustada.
Minu vanaisa lemmiklilled on kollased lilled ja mingi hetk ma mõtlesin palju kollastele lilledele ja sellele, kuidas neid oma ellu ja vanaisa mälestuseks manifesteerida. Suur oli minu üllatus, kui leidsin üks päev tööl olles juhuslikult laua pealt kollase lilleõie kujulise kõrvarõnga. Keegi ei teadnud, kuidas see sinna tekkis, kuid minul oli teadmine. See oli sõnum minu vanaisalt, et ta on minuga, ta kuuleb mind, ta näeb mind. Praegusel hetkel tagant järgi mõeldes, oli mul sel hetkel tunne küll nagu ta oleks minuga koos olnud. Selliselt hinged toimivadki.
Nad ei soovi kellelegi halba. Isegi mitte neile kelle tõttu nad oma füüsilise keha kaotasid. Neil on kõigest suurem arusaamine, mis meile taastub hetkel, kui oleme jõudnud valguseni. Sealt tagasi tulles on meil taas "amneesia".
Nii, et ärgem arvakem, et nad ei kuule meid. Nad kuulevad vägagi hästi ja teavad täpselt mis sündmused meie elus aset leiavad. Nad on tunnistajaks pulmadele, laste sündidele, kooli lõpetamistele, sünnipäevadele ja paljule muule. Ärge olge nii skeptilised ja märgake neid märgikesi ning sõnumeid, mida teile on jäetud. Kui leiad maast sule ja mõtled konkreetse hinge peale sel hetkel, siis tea, et see ongi sõnum sellelt hingelt. Kui tunned ennast armastatuna ja enesetunne on hea, siis tea, et sind kallistatakse. Hinged on ühed ilusaimad olevused, mida ma elu jooksul kogenud olen.
Ärgem olgem umbusklikud oma lähedaste hingede suhtes, sest me ju ei oleks seda ka siis, kui nad füüsiliselt meie kõrval oleksid.
No comments:
Post a Comment