Varahommikune külaline

Lubasin kirjutada oma külalisest, kes tuli mulle nurruma hommikul vara.
Ärkasin ühel hommikul selle peale, et keegi kõndis voodi peal minu ümber ja nurrus. Mul endal kassi ei ole ja ma sain kohe aru, et see ei ole päris kass. Süda hakkas kohe kiiremini pumpama ja ma kuulatasin mida kiisu teeb. Ta käis minu ümber ja nurrus. Paar korda tegi sellist kurr-njäu häält ka ja tundus nagu oleks ta tahtnud minu paitusi ja silitusi - ehk siis tähelepanu. Mõtlesin, et äkki ma näen ka teda - ma ei ole kunagi oma silmaga kummitusi või olendeid näinud, olen neid alati tundnud, seega  oletasin, et ma ei näe teda nii või naa. Ja nii oligi, tegin silmad lahti ja ma ei näinud teda. Teda oli ikka veel kuulda, aga näha mitte. Mõtlesin, et äkki on näha kuidas tema sammude all voodi vajub aga ei näinud ka seda, kuigi käppade häält oli kuulda. Kuna kell oli umbes pool kuus hommikul, siis ma üritasin uuesti uinuda ja mõne aja pärast uinusingi kassi nurrumise saatel. See oli meeldiv kogemus.
Probleem on aga selles, et ma ei tea kes see kass on. Ainuke kass keda ma oma lapsepõlvest mäletan on ikka veel elus. Teine kass kes meil oli, oli sel ajal kui ma olin alles beebi. Clintiga rääkides, kes on selgeltnägija, saatis ta pildi sarnasest kassist, keda ta nägi, aga sellist pole meil kunagi olnudki. Teine selgeltnägija rääkis ka kassist, aga ütles, et see oli üks minu teejuhtideset. Kirjeldust ta ei andnud vaid ütles kohe kui kassist rääkisin, et see on minu teejuht. Peale seda kui vanaemaga rääkisin ja teada sain, et sellist kassi meil olnud ei ole, olen ma hakanud mõtlema, et äkki tõesti oli see üks minu teejuhtidest.

Eks seda asja tuleb veel uurida. Mõtlesin, et teen väikse rännaku mingi aeg ja kohtun selle kassiga isiklikult. Loodetavasti saan vastuseid.