Hingedest - kas nad kuulevad meid?

Olen oma lühikese kogemuse põhjal jõudnud tõdemusele, et enamus elavatest arvab, et meile lähedased hinged ei näe kuidas meil läheb või ei kuule, kui me nendega räägime või, et nad ei kuule meie mõtteid.
Selline arusaam on väär. Meile kallid meie seast lahkunud inimesed, on palju teadlikumad kõigest, olles hinged. Nad jäävad meie lähedale selles mõttes, et nad on ühenduses meie otseste mõtetega hetkedel, kui nende peale mõtleme. Nad on Sinuga samas ruumis hetkel, kui sa mõtled "soovin, et sa oleksid siin!", "Soovin, et sa näeksid seda!" või "ma igatsen sind!".
Eriti tugev ühendus tekib hingega, kui sul on mõni tema esemetest mälestuseks. Ja sa võtad selle eseme esile, katsud seda, tunnetad selle energiat ja seega sa tunnetad ka selle inimese energiat ning ta ongi sinu kõrval. Hing on sinuga samas ruumis ja ta võib sulle endast soovida kuidagi märku anda.
Hingedel on raske siis, kui elavad ei usu, et nad suudavad kõike näha või et nad külastavad meid. Kui me oleme suures leinas, siis ka hinged leinavad. Nad soovivad näha meid õnnelikena ja suunaga tuleviku poole, mitte mõtetes minevikus. Eriti tihti külastavad nad elavaid, kui elavatel on rasked hetked või ohtlik keskkond. Nad tulevad meid kaitsema ja ohu eest hoiatama. Seega ärgem takistagem meil endil olla õnnelikud, sest see mõjutab ka meie lähedasi hingesid.
Hetkedel, kui nad tulevad meie juurde või kui me räägime nendega ja me justkui ei taha leppida sellega, et nad siiski kuulevad meid, üritavad hinged saada meie tähelepanu. Hinged võivad toimida imelikel viisidel, kuid tihti nad annavad märku endast. Me lihtsalt ei oska neid märke näha.
Oma isiklikust kogemusest võin rääkida, et minu kallis vanaisa suutis mind leina hetkel maha rahustada. Ma olin endast väljas ja ühtäkki ma tundsin meeletult suurt rahulolu tunnet ja nagu armastavat kallistust. Sel hetkel ma veel ei saanud aru mis minuga toimus ja kuidas ma nii ühtäkki maha rahunesin. Kuid mida rohkem ma asjaga tegelenud olen ja nendega suhelnud olen, siis olen saanud just mitmeid kordi kinnitust, et hinged just sedasi oma lähedastega toimivad, kes on nii endast väljas, et ei suuda ennast kuidagi ise maha rahustada.
Minu vanaisa lemmiklilled on kollased lilled ja mingi hetk ma mõtlesin palju kollastele lilledele ja sellele, kuidas neid oma ellu ja vanaisa mälestuseks manifesteerida. Suur oli minu üllatus, kui leidsin üks päev tööl olles juhuslikult laua pealt kollase lilleõie kujulise kõrvarõnga. Keegi ei teadnud, kuidas see sinna tekkis, kuid minul oli teadmine. See oli sõnum minu vanaisalt, et ta on minuga, ta kuuleb mind, ta näeb mind. Praegusel hetkel tagant järgi mõeldes, oli mul sel hetkel tunne küll nagu ta oleks minuga koos olnud. Selliselt hinged toimivadki.
Nad ei soovi kellelegi halba. Isegi mitte neile kelle tõttu nad oma füüsilise keha kaotasid. Neil on kõigest suurem arusaamine, mis meile taastub hetkel, kui oleme jõudnud valguseni. Sealt tagasi tulles on meil taas "amneesia".
Nii, et ärgem arvakem, et nad ei kuule meid. Nad kuulevad vägagi hästi ja teavad täpselt mis sündmused meie elus aset leiavad. Nad on tunnistajaks pulmadele, laste sündidele, kooli lõpetamistele, sünnipäevadele ja paljule muule. Ärge olge nii skeptilised ja märgake neid märgikesi ning sõnumeid, mida teile on jäetud. Kui leiad maast sule ja mõtled konkreetse hinge peale sel hetkel, siis tea, et see ongi sõnum sellelt hingelt. Kui tunned ennast armastatuna ja enesetunne on hea, siis tea, et sind kallistatakse. Hinged on ühed ilusaimad olevused, mida ma elu jooksul kogenud olen.
Ärgem olgem umbusklikud oma lähedaste hingede suhtes, sest me ju ei oleks seda ka siis, kui nad füüsiliselt meie kõrval oleksid.

Hinged ja hingeelu. Vaimumaailm.

Mõni aeg tagasi tegin postituse kummituste kohta. Nüüd aga tekkis vajadus teha postitus meie endi hingede kohta.

Hing oleme meie ise, aga seda ilma füüsilise kehata. See on meie energia. Kui me sureme oma füüsilises kehas, on hing see, kes oma rännakud edasi jätkab teispoolsuses ja uuesti sünniga.

Tekkis küsimus, et kui hingesid kanaldada, siis on nad teatud välimusega ja olekuga, aga kas nad siis ikka elavad oma elu seal teisel pool edasi?
Jah. Elavad küll. Kui hingesid kanaldada, siis nad ise näitavad ennast sellisel kujul, mis veel elusale lähedasele sobilik on, et ta lahkunud inimest mäletaks ja teaks kellega tegu on.

Teispoolsusesse lahkunud hinged on alati rahumeelsed ja õnnelikud. Nende jaoks on see elu elatud ja aeg edasi liikuda, kuid samas on nende ülesanne ka aidata lähedasi leinas. Nad suudavad vahel oma kohalolekuga tuua hinge rahu ja armastuse tunde.

Tean olukordi, kus leinaja on olnud suures kurvastuses ja mingi aja pärast ta ei tea ka ise miks, ei tunne ta enam suurt vajadust lahinal nutta ja enesetunne võib-olla ei olegi ühtäkki nii kurb. Seda sellepärast, et meie lähedased on tulnud meid lohutama. Vaimuilmas on peamine suhtlusviis armastuse kaudu. Kõik käib suure armastuse tunde kaudu. Nende sõnumid ja visioonid, mida nad näitavad on kõik armastuse tunde läbi saadetud. Seda sellepärast, et tegelikult ei ole meil maha jäänutel millegi pärast kurb olla. Ja seda teavad just meie seast lahkunud hinged kõige paremini.
Neil ei ole ka mõtet midagi rohkemat oma elust teispoolsuses rääkida, sest esiteks me ju ei mäleta põhjusega, mis seal kõik toimub ja parim mida nad meie jaoks teha saavad on jätta sõnum, et nendega on kõik suurepärases korras. See on maha jäänutele tervendav, kuid mitte liiga palju ütlev teade.
Nad teavad, et see elu saab läbi ja olgu kui jube surm tahes, nad ei tunne seda valu, sest hinged eemalduvad kehast hetked enne vägivaldset surma. Seda teevad nad enese kaitseks. Nad kaitsevad oma energiavälja ja loomulikult ei ole mingit mõtet võtta see negatiivne laeng vastu. Vaimuilma jõudes võib hing veel segaduses olla. Kõik võis toimuda nii kiiresti, et teinekord hing ei saa arugi, et ta ära suri ja võib mõneks ajaks veel maa peale uitama jääda.

Kui aga kõik läheb hästi, siis hing hakkab kõigepealt nägema valgust.. See ei ole mitte sellepärast, et vaimuilma on lihtsalt nii pikk maa, et me liigume valguskiirusel, vaid see on nagu mediteerideski - meditatsiooni laskumine ja sealt väljumine. Et siis meid tuuakse elust välja. Ja selle valguse poole liikumise ajal meile tekib selgus ja teadmine, ühendus kõrgema minaga.

Kui hing jõuab lõpuks valgusesse/sihtpunkti, siis on tema tervitamiseks kokku kogutud need hinged, kellega ta pidi maa peal mingil hetkel hüvasti jätma ja kes oma füüsilise keha maha jätsid. Need hinged võtavad enamus juhtudel just selle kuju nagu värskelt kehast lahkunu neid kõige positiivsemas valguses mäletab ja tal oleks julgem tagasi tulla. Kuid see ei tähenda, et nad sellised koguaeg välja näevad.

Hinged suudavad kuju muuta ükskõik milliseks. Kõige loomulikumas olekus on nad valguse-kerad või siis valguse kogumid.

Tõde on aga see, et kui hinged oma kehadest lahkuvad, siis suunduvad nad vaimumaailma, kus nad tegelikult pärit on ja oma tegelikku "elu" elavad. Meie mõistaksime seda nii, et kui me mängiksime arvuti peal stimulatsiooni mängu elust maa peal, siis seal mängus me peaksime õppima teatud õppetunde ja läbima teatud katsumusi, et mängida üks peatükk läbi.. nii on hingedega maa peal. Me võime ju mängida mitut mängu ka korraga. Nii ka hinged. Näiteks võib üks hing elada/"mängida" mitmes kehas, erinevatel aegadel. Maa pealne elu on hinge jaoks stimulatsioon, et areneda, õppida.

Miks me siis ei mäleta oma elu teispoolsuses?Keegi ei sunni hingesid tegema midagi või elama elu kuidagi moodi maa peal. Meil on täiesti vabad käed teha mida me tahame. Nii ka oleme me otsustanud maa peale tulles, et me ei mäleta midagi eelmistest eludest, ega ka elude vahelisest elus maa peal. Seda selle pärast, et me suudaksime täiel määral oma elu õppetundidest kasu.
Kujuta nüüd ette, et sa tead täpselt, kes sa oled hingena. Kust sa tuled. Kas siis on võimalik teatud õppetunde efektiivselt omandada. Nimelt, kui inimene teab oma tegelikku päritolu, siis ta hakkabki elama rohkem "pilvedes", tema jaoks muutub maa pealne elu teisejärguliseks ja ta hakkab ootama surma, et tagasi koju minna. Selleks, et me suudaksime maa peal õppetunde omandada, on meil olemas ego, mis meid juhib teatud olukordadesse, et me saaksime võimalikult efektiivselt õppetunde omandada.

Ego tekib igaühel alles kuskil lapseeas. Kuskil 8 aastaselt. See on küll sündides juba olemas, kuid kasutusele võetakse see palju hiljem.
See tähendab, enese eristamist teistest ja Jumalast/universumist. Lühidalt on ego elamine vastavalt oma viiele meelele, mõistusele, intellektile ja nende kooskõlastamine erinevates olukordades.
Spirituaalsest vaatevinklist vaadatuna oleme me kõik üks ja see sama, pärineme kõik ühest ja samast allikast ja oleme kõik samaväärsed. Mina olen sina ja sina oled mina..
Olenevalt ego tasemest, me tunnustame Jumala aspekti eneses. Ehk siis, kui meie ego on "suur", me tunnustame vähem hinge ja Jumala aspekti meis endis.

Vaim ja hing. Need kaks oma omavahel pidevas ühenduses ja seoses. Nende tähendust ja erinevust seletades arvan, et kõige lihtsam on mõista, et hing on see, kes me oleme ja vaim on põhimõtteliselt hinge osa, kuid see on vaid hinge kehastus. Näiteks võib hing ennast manifesteerida metsa-haldjana/metsavaimuna (see tähendaks, et peamine missioon on hingel kuskil mujal ja seda teeb ta vaid kogemuse pärast). Kui hing lahkub kehast, võib jääda osa hingest siiski veel uitama maa peale, siis võime rääkida vaimust. Ma julgen isegi väita, et hinge fragmendid on ka vaimud, kui nad ilmutavad ennast kummitustena. Vaim on justkui hinge pisike osa, mida saab saata eraldi ülesannet täitma. Kuigi me näeme teinekord vaime - siis suure tõenäosusega see on vaid hinge lahkudes maha jäänud energia ja me võime seda pidada ka kummituseks.

Loodan, et see postitus oli piisavalt lihtsalt seletatud. Interneti avarustes on palju informatsiooni kõige selle kohta, kuid meie ajud kipuvad asja üle töötlema/mõtlema ja palju on sellist kokku pandud teksti, mis on jube keeruliseks ja ulmeliseks aetud. Minu enda seletus kõigele mitte füüsilisele on lihtne - energia liigub vabalt, talle ei ole seatud piire, seega on kõik mis on teispoolsuses pidevalt muutuvas olekus.

Kristall aura (valge aura)

Otsustasin teha eesti keelse postituse kristallaura kohta. Tunnen, et praegusel hetkel on järjest rohkem ja rohkem inimesi, kes on kristallauraga. Usun, et ka eestlasi on mitmeid just selle auraga ja lihtsam on seda kõike lugeda oma kallis emakeeles. Niisiis siit tuleb...

Muide Eesti interneti lehekülgedel ei räägita kristallaurast üldse ja osadel lehekülgedel räägitakse sellest kui valgest aurast. Informatsioon selle valge aura kohta on peaaegu, et olematu. Niisiis üritan anda endast parima, et see siia võimalikult põhjalikult ära kirjeldada.



Kristall aura (valge aura)

Kristallaura on äärmiselt haruldane. Isegi nii haruldane, et tuhat aastat tagasi võis neid maakera peal olla vaid üks korraga. Praegusel hetkel on algamas uus ajajärk, kus on järjest rohkem ja rohkem kristallauraga inimesi.
Kristallaurat peetakse auraspektrumi kameeleon auraks. Nad võtavad enda aura värviks teiste positiivseid või negatiivseid aura värve. Võib olla, et oma värv jääb neil tekkimata. Nad on äärmiselt tundlikud teiste inimeste energiatele ja võtavad teiste inimeste emotsioonid kergelt üle, pidades neid enese emotsioonideks.
Nad ammutavad energiat kõigelt ja kõigilt enese ümber. Nad on teatavasti puhtaim energia väljund  mis teeb neid äärmiselt tugevaks energia ravitsemise valdkonnas. Nad suudavad tegutseda äärmiselt kõrgete vibratsioonide juures ilma suurima vaevata. Kuna nad on nii tundlikud, siis ei talu nad hästi olla rahvarohketes kohtades pikema aja vältel.
Tänu sellele nad on enamjaolt üksiku elustiiliga, omaette olijad. Neile meeldib teiste eest hoolitseda ja olla loomade ja laste keskel. Neile võib ka meeldida jalutada üksi looduses. Kristallid eelistavad täielikult tasakaalustatud elu, struktuursust ja harmooniat, rahu.
Kristallid tunnistame ka nende armastuse inimkonna vastu, suur isiklik vastutustunne teha inimkannatustele lõpp, suur võime näha "suuremat pilti". Nad suudavad nautida peaaegu et kõigi inimeste seltskonda, kellega neil kokkupuude tekib.
Kristalle võib tihti kuulda lausumas: "Kas ma ei võiks olla nagu teie kõik? Miks ma ei või ennast tunda normaalsena?"
Neil on äärmiselt lihtne sulanduda inimeste hulka. Siinkohal on mõeldud just sõpru, perekonna liikmeid, kolleege. Ainus dilemma on kristallile, et kes nad ise tahavad olla.

Nad tahavad kogeda elu täiel rinnal ja suudavad olla tänulikud ka kõige lihtsamate asjade eest: kallistuste, naeratuste, rõõmsa seltskonna üle, hea magatud öö eest ja nii edasi. Kristallid naudivad ka veidraid asju. Näiteks võivad nad õhtul hilja salaja aknast välja hiilida ja lähedal oleva jõe kalda äärde tähist taevast ja rahulikku jõevett nautima minna (just seda meeldis mulle lapsena teha).

Kristallid hindavad väga oma sõpru, kuid nad on äärmiselt valivad. Nad saavad hästi läbi ükskõik kellega. Neil on tuttavaid ja kolleege võib-olla maailma peal laiali, aga päris päris sõpru on neil vaid mõni või lausa üks. Sõprussuhete loomise asemel nad eelistavad jaurata ja jaburdada lastega, riietega vannis käia ja sopalombis plätserdada. Nad isegi ei märka, et neil puudub sotsiaalelu või, et see on peaaegu olematu. Inimesed üle maailma on neist lummatud ja soovivad nendega tutvust teha.

Mis on kristallide nõrgad küljed? Esiteks ja kõige silmapaistvamaks on äärmuslik tundlikus energiatele. Nende tunded on kergest haavatavad, kui nad on nooremad. Täiskasvanuna see tunne läheb kergemaks. Lastena on nad siiski äärmiselt tundlikud. Solvuvad kergesti ja tunnevad, et neid on eemale tõugatud. Kristalli lapsed on nagu väikesed miniatuursed täiskasvanud. Nad tahavad sõbruneda täiskasvanutega ja eeldavad, et neid koheldaks sarnaselt. Kui oled kristalli lapsevanem, siis palun lase tal olla kes ta on. Lase neil Sind õpetada, sest see on see kuidas nad soovivad. See on üks nende eesmärke siin planeedil.

Nad on tulnud siia maa peale suure teadmiste pagasiga, mis on neile kõrgemalt poolt kaasa antud, mis pärineb lausa teistelt planeetidelt. Nad teavad, kui nad on kellelegi liiga teinud, kui nad vajavad distsipliini ja kui keegi neile valetab. Räägi nendega nagu sa räägiksid mõne täiskasvanuga, kuid arvesta nende äärmist tundlikust energiatele ja teadlikust. Vanematena hoolitse nende eest ja lase neil kasvada kelleks nad soovivad ja ära suru neid teatud ootustesse. Nad tänavad Sind hiljem.

Kristallide suureks miinuseks on see, et nad ei tea kes nad on. Nad võib-olla arvavad, et nad teavad, kes nad on - nad arvavad, et nad on kõige iseseisvamad, teravad, kõige ekstsentrilisemad inimesed, mis inimkonnale teada ja nad on uhked olema need erakud nagu nad enamasti on. Siiski see kõik on mask selleks, kes nad tegelikult on - üksikud, aga intelligentsed, andekad inimesed, kes ihaldavad teada saada, kes nad on ilma, et ühiskond neid survestaks olema keegi, kes nad ei ole, survestaks olema keegi, kes nad peaksid olema.

Mida kristallid toovad suhtesse kaasa? Täieliku vabaduse, avatuse ja austuse lubamaks partneril ja sõpradel olema just see, kes nad olla tahavad ja tihti ilma kohut mõistmata. Kristallid on äärmiselt täpsed. Neist ei saa üle jalutada või lugupidamatult nendega ümber käia.

Kristallidel ei ole aega mingiteks suhte "mängudeks". Nad ei oota kellegi järgi või ei jää toppama suhetesse, kus edasiminekut näha ei ole. Partnerid, kes ei tea mida nad suhtelt või elult tahavad, ei leia ennast kristallidega suhtes. On privileeg olla kristalliga suhtes. Nimelt, kui kirstall ei leia seda õiget partnerit, siis ta eelistab olla ennemini üksi, kui suhtes. Olles leidnud selle õige partneri, on kristall võimeline minema läbi betoonseinte. Kui ta on otsustanud olla kellegagi suhtes, siis on ta lojaalne ja seisab kindlalt oma partneri kõrval seni kuni on näha, et partner tegeleb enese arendamisega ja oma emotsionaalse keha tervendamisega. Kirstallid on väga armastavad ja toetavad partnerid.

Hoiatus teistele aura värvidele: kristallid, kuigi äärmiselt kohanemisvõimelised, näevad läbi igasugusest valede loorist. Tea, et kui sa üritad luua sõprussuhet kristalliga valel eesmärgil, siis sellest ei tule midagi välja ja sind on juba teolt tabatud ennem, kui arvata julged. Meestel ei ole mõtet lausuda "ma armastan sind" kristallile, kui nad seda tegelikult ei mõtle ja loodavad lihtsalt midagi muud saavutada - kristall näeb sellest kohe läbi ja saab isegi aru, mis kavatsused neil tegelikult on. Teist võimalust mehed sellisel juhul enam ei saa. Naised, kes üritavad kristall-mehega sobivust, ärge kunagi arvake, et võite eelmistest suhetest rääkida teises valguses, kuna kristall tunneb, mis tegelikult teie hinges toimub ja teist korda teil sama kristalliga ei vea.

Tööandjad, kui olete intervjueerimas kristalle, teadke, et tegelikult olete teie see keda intervjueeritakse. Kristallid on väga valivad. Tal on alati õiged vastused valmis. Küsimus on pigem selles, kas ta tahab just selle konkreetse tööandja juures töötada.

Töötajad, kes töötavad kristallile - Ei ole mõtet helistada hommikul ja öelda, et haige oled, kui soovid tegelikult teise kohta töövestlusele minna, sest kristallauraga ülemus näeb sellest koheselt läbi. Ta ei pruugi sulle seda öelda, vaid loodab sellele, et sa saad selle uue töökoha. Kristall eelistab töötada koos audentsete inimestega.

Mida kristallid peaksid suhetes täheldama: Ennast. Kristallid teavad täpselt, mida nad tahavad ja kellelt. Nad teavad, mis tüüpi partnerit nad ihaldavad ja milline maailmavaade neil olema peaks. Elustiil ja ka kõik muu. Neil on kalduvus mitte pidada suhteid hästi ja nad toovad põhjuseks selle, et inimesed on suhte edenedes hoopis keegi muu kui alguses, kuid tõde on tegelikult hoopis milleskis muus.

See on hoopis kristall, kes muutus. Nad on nii kergesti kohanemisvõimelised, energeetiliselt ja emotsionaalselt võttes kasutusele uusi ja juba õpitud oskusi ning iseloomu omadusi suhtes ja sõprussuhetes olles, et nad muutuvad ja "kasvavad oma kaaslastest välja".

Kristallidega juhtub selliseid asju just sellepärast, et nad tegid seda, mida kristallid teevad: nende energia imendus teiste omasse ja ta oli enesele teadmata energia kameeleon. Temast tuli sellele inimesele niivõrd sarnane inimene, et ta hetkeks unustas, kes ta ise tegelikult on. Teadke, te kristallid, et teil on puhtaim energia kõikidest aura energiatest ja te olete justkui tühjad veeklaasid, mis ootavad veega täitmist, või siis praeguses olukorras energiaga täitmist.

Kuidas kristallid saaksid oma suhteid ja sõprussuhteid parendada: Eemaldugu nendest, võtku võimalikult palju omaette olemiseks aega, et taastada oma energia. Puhastada oma aura teiste energeetikast. Teha meditatsioone enese tasakaalustamiseks. Sedasi taastub enese tunnetamine ja teadmine, mida nad ise tegelikult tahavad.
Kristallid lihtsalt teavad asju, mida teised inimesed ei tea ja seetõttu nad on ka teiste jaoks lummavad.
Nad teevad äärmiselt lihtsalt teistele ainult endast rääkimise, kui nad on kellegagi koos. Tuleb meeles pidada, et ka kristallid räägiksid hea meelega oma elust, perest, tööst ja lastest, aga neilt tuleb seda küsida. Nad tahavad ka rääkida. Peale selle, kristallid peaksid üritama inimesi rohkem usaldada ja arvestama, et iga sõprussuhe ei vii alati "parima sõbra" seisundini. On täiesti OK, kui on ka lihtsalt sõpru, kellega on ehk ühiseid huvisid. Nagu näiteks sõbranna, kellega käia shoppamas ja jälle teine sõbranna, kellega käia jooksmas. Las igal sõprusel olla oma otstarve, neid ei pea üritama ajada millekski tähtsamaks.

Kristallide spirituaalsed õppetunnid:Ära ürita olla keegi, kelleks ühiskond üritab sind teha. Jah, sa oledki imelik. Lepi sellega.
Võta oma erilisus omaks ja teised võtavad ka. Sa võid minna kinno vaatama seda Star Warsi ja olla täiesti õnnelik. Lõpeta muutumine, oma energia kohandamine, et see sobiks ühiskonda. Seda imelikkust armastatakse! Sa ei ole mõeldud tavalisele 9st 5ni töökohale, kui see just ei ole absoluutselt see, mida sa tahaksid. Sa ei ole mõeldud normaalsetele stereotüüpsetele rollidele suhetes ja sõprussuhetes. Lihtsalt aktsepteeri ja ära lase teistel sulle öelda vastupidist. Sa tead niiguinii teistest palju paremini. Nii, et lihtsalt ole sina ise!

Kes sobivad kõige paremini kristallile partneriks või sõpradeks?
VEE VÄRVI AURAGA INIMESED - Sest nad on spirituaalselt peaaegu sama avatud ja iseseisvad nagu kristallidki ja nad austavad kristalle, vastupidiselt sellele, et sa nende jaoks ennast muutma peaksid hakkama.
ROHELISE AURAGA INIMESED - Nad ajavad oma asja ja kristallid ajavad oma asja. Nad suudavad üksteisele poolel teel vastu tulla. Keegi ei pea kellegi jaoks muutuma, kumbki hindab teise piire ja kumbki tegeleb oma asjadega ja oma energiaga. Sobitudes kokku erinevalt, kuid armastuse ja stiiliga.
TUNDLIKUD AURA TOONID, sest neil on teatud sensitiivsus ja võime püsida rahulikena, enesekindlatena, rahumeelsetena ja vankumatu oma armastuses selle vastu, kes kristallid tegelikult on.

Kes on kristallidele kõige mittesobilikumad kaaslased?
ORAANZI AURAGA INIMESED - nad on liigselt keskendunud füüsilisele olemusele. See ei sobi kristallidega absoluutselt, sest nad naudivad eeterliku maailma enam, kui füüsilist.
LILLA AURAGA INIMESED - kuna nad sihivad olema audentsed, kuid annavad kristallile liiga palju segadust tekitavat energeetikat.
PUNASE AURAGA INIMESED - sest nad keskenduvad enamasti alumistele tšakratele ja kristallid tegutsevad konkreetselt ja vankumatult kroon-tšakrast.
ROOSA AURAGA INIMESED - sest nad ei erista oma tagumikku oma näost.
LAVENDLI VÄRVI AURAGA INIMESED - sest nad mõlemad elavad pilvedes ja kumbki ei too teist tagasi maa peale.. ja kes siis arveid maksaks?

Sobilikud ametid kristall aura kandjale.
Selgeltnägija, spirituaalne nõuandja, spirituaalsuse asjatundja, energia töö/energia tervendaja, spirituaalne juht (sest nad on kõige puhtamad kanalid selle jaoks ja nad on audentselt ja loomulikult andekad selles), arst või med-õde (tema loomulik võime tervendada koos huvi inimkeha ja nutikas mõttelaad on sobiv kombinatsioon selleks tööks), jooga või pilatese asjatundja ja õpetaja (kuigi kristallid ei kannata enamik füüsilisi tegevusi, on need alad, kus kombineeritakse vaimne füüsilisega ja see sobib väga hästi kristallile), psühholoog (nad naudivad inimeste aitamist ja inimeste lahti harutamine on nende jaoks justkui ristsõna), füüsilisest isikust ettevõtja (sest neile meeldib tööd teha oma enda graafiku järgi), kirjanik (nad on suurepärased eneseväljenduses) või väikelaste õpetaja (nad jumaldavad väikseid lapsi ja beebisid)

Mittesobilikud ametid kristalli jaoks.
Tehase töö (nad on keemiliste ainete vastu tundlikud ja see on liiga igav töö nende jaoks), õpetamine (neil lihtsalt ei ole kannatust selle jaoks, kui siis ainult kui see on seotud spirituaalsusega), raamatupidamine (nad saaksid sellega hakkama, aga enamasti kristallid ei kannata numbreid ja see tunduks rohkem nagu kohustusena neile), koduabiline (nad ei salli igavat tööd), arvuti programmeerija (nad armastavad selle töö keerukust, kuid 8 tundi jutti koodidega mässamine on nende jaoks liig)

Tervise probleemidÜlekaalulisus, artriit, diabeet, migreenid, maksa probleemid, neeru probleemid, kuseteede infektsioonid, sapipõie probleemid. Kristallid ei ole füüsiliselt paindlikud.

Tervise tugevamad pooled
Suurepärased vererõhu numbrid, tugevad, perfektselt elastne ja puhas nahk, hea vastupidavus.

KUIDAS SA SAAD ARU, KAS SA OLED KRISTALL AURA KANDJA?

1. Seltskondlikel koosviibimistel oled sina see, kes ei räägi väga palju ja ei pea inimestega üritama ühist teemat üles võtta, sest kõik kes sind teavad tulevad sinuga ise jutustama ja oma probleemidest rääkima.
2. Inimesed väidavad, et sinu läheduses olemine võrdub tõe-seerumi võtmisega. Nad lihtsalt ei suuda sulle valetada. Nad võivad üritada, aga kui sa neid oled läbi näinud ja annad sellest märku, siis hakkavad nad kohe rääkima, kuidas asjad tegelikult on.
3. Sa oled oma kaaluga võidelnud enamus oma elust. Inimesed siiski peavad sind magnetiliseks ja atraktiivseks, kaalunumbrist välja tegemata. Sa saad komplimente oma silmade kohta.
4. Kristallidel paistab olevat kaks erinevat kategooriat füüsilise väljanägemise kohta:
   a)hele nahk, heledad juuksed ja suured sinised silmad või
   b)hele nahk, väga tumedad juuksed ja väga tumedad pruunid silmad.
5. Sul on alati aega vähe. Sina ja aeg olete olnud eluaegsed vaenlased. Oled pidevas tegevuses millegi kallal, mis sulle rõõmu pakub ja aeg lihtsalt lendab sinu eest. Enne, kui arugi saad on juba öö. Sul võib alati kiire takus olla, kui soovid kuskile õigeks ajaks kohale jõuda.
6. Keegi ei unusta sind kunagi. Sa ei pea oluliseks pidada inimestega pidevat ühendust, nende sünnipäevasid meeles pidada või esimese sammu tegija suhetes. Kuid inimesed siiski üritavad ennast sinu läheduses hoida. Inimesed saadavad sulle kingitusi, tähtpäevadeks kaarte ja kirjutavad kirju. Sinu postkast on kirju täis. Sellest ei oleks ju midagi, kui nad päriselt sooviksid sinu head sõbrad olla, kuid enamasti on kirjade sisu sinu tänamine või mõne neile isikliku probleemi osas nõu küsimine.
7. Sa ei naudi mõtetute ülesannete tegemist. Kõik mida sa teed peab olema eesmärgiga midagi paremaks muuta.
8. Sul on olnud oma elu jooksul palju erinevaid karjääre. Mitte, et sa oleks sobimatu, aga just sellepärast, et sa oled oma tööst välja kasvanud ja vajad uut väljakutset.
9. Sa suudad oma lähedased sõbrad ühel käel kokku lugeda.
10. Sa andestad kiiresti, kuid ei unusta sama kiiresti. Kui keegi on kord sinu usaldust kuritarvitanud, siis nad vaevu kunagi enam suudavad ennast tagasi sinu südamesse poetada.
11. Sa ei mõista teiste inimeste üle kohut. Sa oled äärmiselt avatud mõtlemisega.
12. Sa oled väga privaatne inimene ja sa ei soovi, et inimesed sinust palju teaksid. Kui sa oled dieedil, siis inimesed ei tea sellest ennem midagi, kui oled 20 kilogrammi alla võtnud.
13. Sa ei kipu teistelt abi küsima. Olgu siis probleem rahas või suhetes või ükskõik milles muus. Sa oleksid kinnitamas kõigile, et sinuga on kõik hästi.
14. Sul on armu-viha suhe rahaga. Sa armastad seda, aga seda ei ole kunagi piisavalt. Sa teenid aastas rohkem raha kui mõni teine unistadagi julgeb, aga võlad võivad olla ka suuremad, kui enamus inimeste õudusunenägudes.
15. Sinu keevaline, üdini aus ja vaimukas kõnepruuk võib sind hukutada. Sinu suuvärk kipub vahel hoogu sattuma ja enne kui arugi saad, oled öelnud midagi mis on ainult natukene rohkem, kui teistele meeldinud oleks. (Minu isiklik soovitus: ära hoia end tagasi - see on sama, kui üritad ennast ühiskonda sulandada)
16. Sul on suurepärane suhe veega. Sulle meeldib dušši all või vannis liguneda, sa naudid ujumist, sa seisaksid õues paduvihma käes, kui sind ei hakkaks painama, et mida naabrid sinust küll mõelda võivad. Sulle meeldiks, kui su kodus oleks purskkaev. Arvatavasti on sinu aias väike veekogu või bassein. Sulle võib meeldida paljajalu veelompides sulistamine.
17. Sul on vaja palju und ja keegi ei taha olla sinu läheduses hommikul vara, just peale äratust.
18. Sind väga palju ei huvita viimase hetke mood või trend, juuksestiilid ja küünelaki värvid, aga sinu stiil on siiski klassikaline ja ajatu.
19. Sa naudid muusikat rohkem, kui enamus inimesi.
20. Sa oled üle üldse väga meeldiv inimene kelle läheduses olla. Inimesed naudivad sinu võlu, vaimukust ja naeratusi.

Minu uus aura - kristall aura

Tegin juttu ühe tuntud Ameerika alkeemikuga, Pamela Aaralyn-iga. Küsisin temalt konkreetselt oma aura kohta, sest ma pole nüüd aastaid päris kindel olnud, mis minu aura värv on. Pamela on siis 30 aastat tegelenud aurade ja energiatega. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid aura värvide kohta ja neid kandvate inimeste iseloomude kohta. Juba lapsest saadik on ta näinud energiaid ja ka vaimolendeid.
Küsisin, siis nii enese lõbustuseks, et minu minu aura värv hetkel on. Selleks oli tal muidugi minu pilti vaja, mille ta ka sai. Ta ütles, et minu aura on kristall (You have crystal aura). Olin täielikult üllatunud esiteks juba sellepärast, et ma olin ikka veel arvamusel, et minu põhivärv on indigo. Ja teiseks oli mulle suur üllatus see, et selline aura üleüldse olemas on. Ma polnud sellest mitte midagi kuulnud. Nüüd olen siis targem. Õnneks oli tal kohe välja pakkuda link, kus on ta just selle aura kandjate kohta iseloomustus kirjutatud ja ma pean tunnistama, et läks täielikult täppi minu olemusega. Hakkasin juurdelema, et kas mul siis varem ikka oli indigo aura värv - äkki oli see just see hetk, kuidas ma ennast tundsin. Pilti tehes olin äärmiselt lõõgastunud olekus. Noh igal juhul panen siia ka Pamela kodulehekülje lingi ja eraldi ka veel kristall aura iseloomustuse.

http://www.aurareader.com/index.html

Kirstall aura:
http://aurareader.com/blog/crystal-aura-color

Illustreeriv pilt kristallaurast

Unenägu 15.03

See unenägu on üks selgeima sõnumiga unenägusid, mida ma näinud olen.

Olin unenäos mina ise. Tegevus oli enamasti kuskil hoones, mis oli justkui sümmeetriliselt täiuslikus tasakaalus ja alati kui ma kuskil ruumis olin siis oli minu ümber alati nagu udu või sudu. Millegipärast ruumides ei olnud ühtegi mööbli eset ja seisti alati ruumi keskel, nagu see oleks olnud tuum ja ruumide ääres seismine tundud olevat mõtetu, sest ruumil ei olnud tähtsust.
See unenägu oli selles mõttes teistest erinev, et ma ei tundnud et ruumil ja ajal on tähtsust.
Asja juurde edasi minnes - mul oli tunne nagu mind oleks sinna "tõmmatud" või röövitud (vägivalda ei olnud, pigem vastupidi, aga tundsin nagu minu koht ei ole seal, nendega). Inimesed või tegelased, kes minuga seal tegelesid olid inimese välimusega (käitumiselt rahulikud, vaoshoitud ja vähese jutuga), kuid ma eelistasin neid kutsuda tulnukateks, kuigi ma teadsin, et nad just tulnukad ka ei ole. Aga mulle oli jäänud mulje nagu nad ei paljune inimese kombel, vaid "saadavad" hingi läbi inimkehade sündima.
Ja minu otstarve nende jaoks oligi neile hinge sünnitamine. Mulle öeldi, et minu keha ja vaim on täpselt õiges tasakaalus, et neile äärmiselt tähtis hing läbi minu ellu saata.
See oli üks aspekt unenäost ja teine oli see, et minu elukaaslane üritas mind sealt nende juurest järjepidevalt ära päästa. Mitmeid kordi ta viis mu sealt minema. Viimane kord, kui ta mu sealt päästis, olin ma ise õnnelik ja rahul. Ma teadsin, et see oli viimane kord ja ma noppisin enne oma elukaaslase käte vahele jooksmist selle "ehitise kõrvalt" potis kasvava tomatitaime. See oli selline sort tomateid, mille viljaliha on palju väiksem ja värvuselt, mitte punane vaid tumepunane, peaaegu pruun. Ja ma andsin selle potilille oma elukaaslasele.
Sellega unenägu lõppes. Minu jaoks on see haruldane, et unenägu on nähtud algusest lõpuni nagu film. Veel enne ärkamist oli mul tunne, et minu läheduses on alati väike pallike hinge, mis ootab ideaalset hetke, et pääseda läbi minu sündima.
Tomatitaimest ma aru ei saanud ja kuna unenägu tundus nii eriline või teistlaadi utoopiline, siis rääkisin ka oma elukaaslasele sellest ja avastasin, et tomatitaim, kui sümbol ei olnud mulle, vaid talle. Ta teadis täpselt mida tomat sümboliseerib ja tema sõnad olid sellised: "See tähendab väikest südant ja öeldakse, et inimese hing on inimese südames."

Sama päev nägin meie magamistoas orbi ja kuna ma tegelikult näen neid päris tihti, siis mõtlesin unenäo peale, et äkki see ei olnudki niivõrd unenägu, kui sõnum.

EDIT: 4 aastat hiljem - umbes aasta peale selle unenäo nägemist ma rasestusin.

Unenägu 14.03

Nägin unes, et mul oli oma kauplus/barista/kohvik ja minu üks nõbudest oli seal töölisena. Minu tunded ja emotsioonid olid sellised, nagu ma oleks omanud seda kohakest juba mõnda aega, aga vahepeal selle lihtsalt unarusse jätnud. Nõbu oli omal jõul üritanud tellida kauppagi, aga see ei olnud selline mis mulle oleks meeldinud. Hakkasin oma kohakesega tegelema ja tellima sellist kauppa, mis selle kohakese jälle minu "omaks" tegi. Olin nii vaimustuses ja olin taasleidnud oma innustuse. Mind saatis tänu sellele edu.

Sugulane võis olla unenäos tänu sellele, et ta oli just eelmine päev mul külas käinud ja tal on töö leidmisega probleeme. Loodan, et ta saab kiiremas korras töö.

Ma täpselt ei ole seda unenägu saanud millegagi oma igapäeva elust ühitada, aga hea mõttelõnga sain küll ja ehk õpetusegi, et kõik õnnestub, kui sellele piisavalt oma aega pühendada.

Cant take my eyes off of You..

Postituse pealkiri on ühe loo laulusõnad. Otsustasin siia kirjutada erladi postituse laulude kohta, ehk siis laulud, mis mind hootiselt kummitama hakkavad.
Ma võin parasjagu tegemas olla midagi ja võin olla kerkendunud millelegi, kui järsku, ilma mingi hoiatuseta hakkab mõni vana lugu peas kummitama, mida pole isegi tükk aega kuulanud.
Minu puhul on millegipärast enamasti vanemad lood, mis ei ole parasjagu populaarsed. Enamasti 80-ndatest või isegi vanemad.

Sellistel puhkudel ma võtan neid kui avatud informatsiooni millelegi ja ma üritan emotsioonide ja laulusõnadega sünkroonilisel koosluse luua, mis minu peas loogiline paistab ning loen sellest kogemusest välja kas mingisuguse õppetunni või vihje.

Usun, et paljud kogevad selliseid momente oma elus, kus midagi lihtsalt tuleb nendeni, nagu sõnumid lauludena, mis peas mängima hakkavad..
See on meis kõigis tegelikult olemas, kuid me ei oska seda tunnistada.
Meie mõistus on asjad palju keerulisemaks mõelnud ja meile ei mahu pähe, et kummitama hakkav lugu peas võib meid millenigi vaimselt juhatada.. või siis kasvõi igapäeva elu tarbeks sõnumi anda.

Olen äärmiselt tänulik, kui avastan oma peas mõne loo mängimas. Vahel on lugudel ka lohutav sõnum ja see teeb asja sedavõrd erilisemaks ja samas ka tähtsamaks.

EDIT: 4 aastat hiljem ja olles avastanud oma võime suhelda teispoolsuse kodanikega, võin kindlalt väita, et suur osa nendest lugudest on seotud hingedega, kes sõnumit edasi soovivad anda.

Kaks unenägu erinevatest järjestikulisest ööst

Mul pole viimasel ajal mahti kirjutada olnud. Olen endaga palju tööd üritanud teha, et ennast taas sünkrooni saada ja ei tunne ennast kunagi õigel lainel olevat, kui olen taas midagi unes näinud või midagi uut kogenud.

Kuid soovin kirjutada kahest unenäost, mida nägin alles hiljuti (kaks ööd tagasi viimane), sest ei soovi neid unustada ja usun, et neil on teatud väärtus minule.

Nimelt nägin esimene öö unes, et ma vaatasin kuud ja see ei olnud tavapärane kuuvaatlus, vaid kuu ümber oli väga palju virmalisi, mis keerlesid silmnähtavalt kuu ümber ja isegi helkisid. See oli äärmiselt ilus ja lummav vaatepilt. Sellistel puhkudel on mul alati kahju, et mul ei ole oskusi näiteks graafika disainis, et üritada edasi anda neid ääretult värvilisi ja lummavaid vaatepilte, mida ma vahel olen näinud, kas unenägudes või meditatsiooni ajal. Minuga tundus vaatlemas olevat terve maailm. Kui ühtäkki kuu lagunes tükkideks, tuumast eraldusid nagu suured mandritükid, mis kuumusest hõõgusid ja nagu paberitükid jahtudes tuhastusid kuu ümbruse atmosfääri. Kuu lagunes täielikult ja mõne sekundi jooksul seda enam ei olnud, justkui polekski kunagi olnud olemas. Unenäo tähtsaim osa on tavaliselt see emotsioon, mida sa tunned. Olen kindel, et ma ei näinud maailmalõppu ette.
Ja peale kuu lagunemist saabus paanika. Inimesed olid paanikas, sest teadsid, et kuu on planeet Maa üks tähtsaid osi ja selle hävinemisel ootab meid katastroof - üleujutused ja võimalikud pooluste vahetused.
Unenäos oli saabunud paanika ja mina mõtlesin endamisi: "Miks ma selleks ette ei valmistunud, ma ju teadsin, et see kunagi juhtub."
Just see lause oli mulle minu unenäos kõige tähtsam. Olen ka varem hoiatusi saanud, et mul on vaja ennast teatud elumuutusteks ette valmistada ja ma sain kohe aru mida ma sellest unenäost välja pidin lugema.

Teine unenägu oli kohe järgmine öö ja ma nägin unes, et ma olin sattunud kuidagi hooldama orvust last. Ta võis olla 2 aastane, tumedad krussis juuksed ja suured pruunid silmad. Ta oli ääretult vallatu ja rõõmsameelne. See meeldis mulle. Aga kui ma teda vannitasin, siis nägin tema silmades kurbust ja justkui üksindust. Tundsin talle kaasa ja tahtsin teda kogu südamest elulõpuni enda juures turvalises kohas hoida ja armastada. Unenägu sellega piirdus.

Sellise unenäo puhul võib tegu olla sisemise lapsega. Unenägu viitas millelegi, mida ma täpselt välja ei ole veel lugenud. Tavaliselt last unes nähes, ehk siis sisemise lapse olekut nähes võib välja lugeda palju sellest milline laps loomuselt on, kui vana ta on, mis olukorras ta on jne. Hetkel ma ei oska palju enda unenäost välja lugeda, sest see võib viitada mitmele erinevale asjale.

Kahe unenäo vahel võib olla ka side - toimub elus suur muutus, milleks ma pean ennast vaimselt ette valmistama ja mitta ära unustama oma sisemist last õnnelikuna hoida.

23.02.2013 Unenägu

Tänane unenägu jättis mind hommikuks kõhuvaluga.

Unes oli mingisugune koosviibimine - sünnipäev võibolla. Ja sellel koosviibimisel oli keegi minuga mitte samast rahvusest mees, kes üritas mind kosida, aga ma ei võtnud vedu. Hiljem, kui ta oli suutnud mulle avalikustada oma agendasid, siis tundus, et me olime agenda poolest sarnased ja ma leebusin. (see võis olla minu enda loodud unenägu, sest eile oli mul enda partneriga tuline vaidlus ja just nimelt selle pärast, et me maailma erinevalt näeme.. olin sellest vaidlusest äärmiselt läbi - kogu energia oli läinud ja isegi tundsin, et süda võiks nüüd lakata töötamast, sest igasugune isu oli läinud.)
Unes jäi see sinna paikka, kui olin juba asunud uuele ettevõtmisele. Tundus nagu oleksin ma pannud pommi mingisugusele tehasele ja isegi pääsesin sellega puhtalt. Tehastega on nimelt mul see probleem, et need ajavad oma saastetegurite pärast ihukarvad püsti.

Kõhuvalu on alatihti esile tulnud, kui olen tundnud vajadust millegi vastu protestida.

13.01.13 Unenägu

Nägin täna magusat unenägu, olulist mulle endale.
Kuid hommikul, kui juba ärkvel olin, kuid siiski veel pikali ja unelemas.. nägin ma kahte pilti oma silme ette kerkimas.
Esimene neist oli paar abielusõrmuseid ja koheselt selle järgi tuli pilt kirikust.
Ma ei ole sellele nägemusele veel vastust saanud..


Täiendus: Ma pean ikkagi kirjutama siia või kuskile mujale, mis unenägu ma nägin, sest ma ei mäleta enam..

Mast maas...

Pole üle pika aja siia midagi kirjutanud. Ja seda sellepärast, et olen viimasel ajal ennast kehvasti tundnud, võib öelda, et isegi leinanud.
Leina seisundis on inimesel raske "näha" ja "kuulda". Ja enne seda olin tegemas elumuutvaid plaane.
Vähemalt sain teada, mis oli see spiraal, mis langes minu kõrvale diivanile. Kirjutasin sellest ühes postituses. Sel ajal ei teadnud ma mis see olla võiks, aga olin lummatud.
Nimelt jäin ma vahepeal rasedaks, kuid see ei kestnud väga kaua. Just siis, kui hakkasin tulevikuplaane tegema juhtus see, mis võib-olla pidigi juhtuma - rasedus katkes.

Minu uskumustega peaks olema kerge seda olukorda analüüsida, aga kui see juhtub minu endaga, siis ei suuda ma sellele seletust leida vaid süüdistan iseennast. Mida ma võisin valesti teha? Kas ma sõin või tegin midagi? Kui esimesed ohumärgid tekkisid, kas ma siis ei puhkanud piisavalt?

Öeldakse, et laps ei tunne ennast teretulnuna või, et ta ei tunne et vanemad selleks valmis oleks. Aga tavaliselt sellistes olukordades vanemad ei ole kunagi valmis, see tuleb aja jooksul. Noored, kes lapseootele ootamatult jäävad, nemadki ei ole selleks valmis.

Ja mõelda, et mõni aeg, enne minu rasedust, ma kutsusin teda läbi enda sündima, kuid kui tal on aega oodata sündimisega, et ta siis seda hiljem teeks, et saaksin enda vaimsusega tegeleda. Kui rumal minust.
Sellepärast ma ei saagi aru, miks ta juba poolel teel, ümber mõtles.

Olin muidugi väga traumeeritud kogu loost ja nüüd ei julge enam rasestuda.

See selleks, sain loo oma südamelt ja olen võtnud nõuks uuesti vaimsusele pühenduda.
Nägingi eile öösel unes laeval viibimist ja sealsete mugavuste nautimist. Paistis olevat väiksem alus, millel olid kõik mugavused ja ülimalt kaunis sisustus. See oli nagu kuskilt kolmekümnendate Ameerika filmist.
Selline unenägu pidavat tähendama edu ja "sõitu lepase reega".

Eks see näha ole.

EDIT 23.04.2016: Märkuseks lisan, et hiljem ma olen kirjutanud postituse teejuhtide ja raseduste teemadel. Praeguse postituse kirjutades ei olnud ma veel täielikult teadlik nende seosest. Eelpool olevas postituses on ka minu uus edit, kus ma väidan selle spiraali olevat teejuhiks.

19.12.2012 Unenägu

Nägin unes oma pool-õde.
Me ei ole kunagi olnud lähedased. Olen oma elu jooksul teda oma silmaga näinud kokku võib-olla 10 korda.

Siiski on ta mulle armas ja me oleme isegi kuidagi sarnased - nii välimuselt, kui loomuselt.

Nimelt nägin unes et me käisime pubides ja pidutsesime. Tassisime kaasas mingisuguseid shoppingu kotikesi, milles olid kingitused. Aga see võib seotud olla eesolevate jõulupühadega. Enne kui unenägu läbi sai, olime minemas minu poole - siis minu ühte lapsepõlve kodusse, kus ma juba kümme aastat elanud ei ole. Teel sinna oli ööst saanud päev ja tundmatust suurlinnast Eesti väike armas linnake. Tee peal oli palju purjakil inimesi ja nad paistsid meid järgnevat, kui zombid. Ja millegipärast tuli mul ühe "zombiga" juttu kahest uppunust. Ta oli meid hoiatamas, et mere ääres oli kaks inimest ära uppunud. Kuid mina teadsin öelda, et need inimesed oli lähedal asuva pubi ees väiksesse purskkaevu ära uppunud. Sel ajal pool-õde hakkas segadusse sattuma, ta ei saanud aru kus ta oli ja kellega ta oli. Umbes sel ajal ärkasin ka üles.

Ma kirjutasin unenäo üles, aga ma ei pidanud jällegi seda unenägu tähtsaks.
Hiljem sel päeval sain teada, et pool-õel on sünnipäev ja ma sain talle palju õnne soovida läbi interneti.
Võibolla lisadetailidel ei olegi nii palju tähtsust, kui sellel, et ma teda unes nägin. Ehk oligi tema kõige olulisem detail selles unenäos.

Informatsiooni saamine.

Olen teadlik, et kõik meie ümber on tegelikult energia ja olen isegi teadlik sellest, et osad astraal-kummitused on tegelikult kellestki maha jäänud energia. Energia omanik ei pruugi olla teispoolsuses vaid tema energia võis jätta endast jälje maha.

Eeldatakse, et selgeltnägijatele tuleb informatsioon kohale sõrmenipsuga, kuid see ei ole nii. See ei ole küll raske, aga vajab keskendumist ja tähelepanu.
Hiljuti sain selle õppimiseks õppetunni. Olin küll teadlik sellest, et asi ei ole nii lihtne, kuid polnud kunagi ennast avastanud seda harjutamas või olukorrast, kus ma teadlikult selle õppetunni oleks saanud.
Otsisin hiljuti ühte objekti, mille otsimiseks olin juba kulutanud mõnikümmend minutit ja olin juba omast elemendist väljas. Otsustasin, et rahunen mõne hetke ja tegelen muude asjadega. Kui olin tagasi ise endas, siis mõtlesin, et võiksin minna kohta, kus viimati otsitavat objekti nägin. Tegin seda ja kujutasin ennast sellesse hetkesse kui viimati objekt silme ees oli ja oma meeleolu meenutasin. See toimis. Ma leidsin objekti mõne sekundiga. Tundus, nagu oleks mu energia kaheks läinud ja ma järgnesin oma energiale.

Ma ei pea ennast selgeltnägijaks, aga kuna üritan oma võimekust arendada, siis olen ääretult tänulik selle väikese õppetunni eest.

Minust senini...

Olen noor kahekümnendates naine.
Minu missioon on aidata teisi spirituaalse maailma avastamisel.
Soovin avardada inimeste, nagu mina, akna hingemaailma, millest me kõik südames teadlikud oleme, kuid vähesed seda aksepteerida suudavad.

Alustagem algusest.
Sündisin perre, kus õppetundide saamine oli aktiivne protsess. Ema oli noor ja isa oli liiga uhke et taltsutada metsikut hobust. Ehk selline sõnastus on hea.
See oli nende õppetund ja ma ei ole kunagi neid selle pärast hukka mõistnud.

Mäletan, kui olin viie aastane ja vaatasin aknast tähist taevast. Ma olin lummatud tähtedest. Nad tundusid nii ilusad ja kuidagi südamelähedased. Vaatasin vahel mõnda konkreetset tähte ja kujutasin ette, et ta kaitseb mind ja valvab minu üle. Tähed olid minu uks. Ma ei saanud aru kuidas näiteks minu vanaema uskus jumalasse ja neitsi maarjatesse ja sellistesse olevustesse. Ma pidasin jamalat millekski muuks, millekski suuremaks ja palju tähendusrikkamaks. Ma teadsin, et seal on rohkem. Seal oli tähine teavas.

Üles kasvades tundsin end vahel päris üksildaselt, koolis oli raske ja isegi sõpradega oli raskusi. Lapsed on vahel õelad. Aga olen nüüd siin.

Väiksena olin alati vaimustatud nõia-maailmast, sellest nõiduslikust maagiast. Sel ajal ei teadnud ma veel, et on nii palju enamat, kui nõia teod. Otsisin informatsiooni mitmest erinevast kohast, kõigest kuhu sain oma näpud taha - astroloogia, kaardid, sümbolid ja vahel isegi filmist kellegi välja mõeldud rituaalid ja muud sellised müstilised tegevused ja olevused. Koostasin ise endale "Nõiduse raamatu". Kirjutasin sinna sisse enamus asjadest, mida teada sain. Leidsin kuskilt isegi eelmiste elude väljaarvutamise tabeli ja kirjutasin selle sinna ümber. Kirjutasin sinna ka õpetused, kuidas kummitustega ühendust saada, kuid ise ei harrastanud seda. Ma uskusin kummitustesse, aga see tundus liialt tõsine, et sellega "mängida" ja ma ei tegelenud kummitustega, kuigi olin neist huvitatud. Olin vaimustatud kummituslugudest ja uskusin neid mingil tasandil. Liialdustest ei teinud ma tavaliselt välja. See oli minu maailm sel ajal.

Olin lummatud oma vanaemast, kes alati tegeles millegi müstilisega, kuid kunagi ei rääkinud sellest. Eks ta arvas, et ma ei pane selliseid asju tähele. Et ma ei märka, aga ma märkasin kõike. Ta kasutas talismane, tal olid sümboolsed pildid seinas, laual ja kujukesed kapi äärtel, segas endale ise ravimeid kokku ja alati kui kellelgil oli millegi üle kurta, andis vanaema alati näpunäited või soovitusi, retsepte ravimite kokku segamiseks. Minu arust see on ehtne nõid, kuigi ta ise eitas seda. Kui ma midagi küsisin ta käest nende asjade kohta, siis ta vastas, aga väga napisõnaliset. Pean nüüd, tagasi vaadates seda hirmuks, et teda selliste asjade eest hukka mõistetakse. On ju minevikus nõidu tuleriidal põletatud. Mõistan tema suhtumist. Ta on ja oli minu jaoks eeskuju, kuigi ma ei mõistnud kunagi, et miks asjad peab nii keerulisteks ajama, et välja mõelda või läbi viia rituaale. Minu arvates see ei oleks pidanud olema nii keeruline ja senini arvan seda. Aga see on vaid tänu sellele, et me oleme pärimuselt kaks väga erineva taustaga hinge.

Minu spirituaalne rännaks algas, võib öelda, et mingi aeg peale teismeiga. See aeg oli liiga tegus ja ei olnud aega mõelda spirituaalsusele. Minu spirituaalsus piirdus vabaduse ja elu nautimisega. Kõik muutus, kui minu vanaisa suri. Alateadvuses teadsin, et ta tegelikult ei surnud, aga ei teadnud enamat. Olime vanaisaga väga lähedased, kuid kui minu teismeiga hakkas, siis polnud meil enam samad suhted ja ma tundsin meeletult süüdi ennast. Sain tema surmast kuidagi kergelt üle, kirjutasin talle kirju asjadest, mida soovisin talle öelda, kuid aeg sai otsa. Tundsin, et ta oli minu lähedal ja sai teadlikuks neist asjadest, mida öelda tahtsin. Tundsin rahu.

Mõne aja pärast peale vanaisa surma sattusin ma raamatute peale, mis avardasid minu maailma veelgi ja ma olin üllatunud, et keegi oli olemas, kuskil kaugel, kes kirjutas raamatud minule nii loogiliselt ja ma olin väga tänulik. Õppisin eelmiste elude kohta ja eludevahelise elu kohta samuti. Usun seda 100%. Sain teadlikuks, et meil kõigil on oma eluülesanded ja õppetunnid. Tänu sellele hakkasin mõistma, miks inimesed on nii erinevad ja miks igalühel on oma raskused elus. Miks ühel on ühed teadmised ja teisel teised. Nad on maa peal kõik erinevad tänu oma eluülesannetele. Mõistsin, et oleme kõik üks.. pärineme ühest allikast. Jumal ongi see suur ja võimas allikas, mille osad oleme meie kõik - hinged. Siiani lahdertatakse hinge tasandite ja pärinemiste järgi, kuid tegelikult sellel kõigel ei ole tähtsust sest oleme kõik üks ja sama allikas.
Kui solvame kaaslast, siis tegelikult teeme sellega halba iseendale, sest tema võibolla oskab ennast solvangute eest kaitsta aga meile jääb kellelegi teisele haiget tegemine hinge. Me võime leida ennast hiljem mitmeid kordi teistelt andeks palumas. Olen seda ise omal nahal õppinud.
Solvamine ja kritiseerimine on tegelikult hirm. Hirm millegi ees mida me ei tea. Skeptikute elu võib põhineda hirmul, hirmul tõe ees. Hirmu tekitab meie ego, mis on meile maa peale sündides kaasa antud. (ego programmeerimine)

Ego on väga kaval ja eksitav.
Ei uskunud kunagi endal olevat seda miskit, mis mind eriliseks teeb, vaid tundsin ennast pigem erakuna. Ka nõiamaailma vastu huvi tundes, ei usaldanud ma kunagi teadvustada, et suudan olla näiteks kunagi selgeltnägija, kuigi teadsin, et kõigile sünnib see võima kaasa. Osad oskavad seda kasutada elu lõpuni, kuid teistel nõrgestub võime lapseeas. Ei pidanud ennast piisavalt heaks, aga see oli minu ego mis rääkis, süstis hirmu, et ma jumal eest ei areneks. See ego põhimõte ongi, et me saaksime areneda ja et meil on võimalus saada oma eluõppetunde, kui raputame hirmud ja astume sirgel ja kindlal sammul läbi elu. See ongi meie eesmärk. Tulgu mis tuleb, me oleme selleks valmis.

Oma avastamise teekonnal leidsin ma ennast ka mediteerimas, kuid alles hiljuti avastasin, et mediteerimine on mitte mõtlemine, kuid mina tegin pigem rännakuid. Ei tea, kas see oli päriselt, kuid rändasin oma vaimusilmas mööda maid ja käisin isegi mõned korrad hingemaailmas. Minu jaoks on selline kujutlemine kuidagi väga kerge. Suudan ette kujutada igasuguseid värve ja valgusekiiri. Seega, arvan, et ma ei mediteerinud. Sel ajal umbes sattusin lugema ka raamatuid inglitest.

Esimest korda, kui lugesin raamatut inglitest tundsin enda ümber füüsiliselt energia muutust. Mind valdas meeletult hea ja soe tunne. Tundus nagu oleks ingel laskunud minu tasandile ja mind oma tiibadesse mähkinud. Süda põles sooja leegina ja isegi pisarad voolasid, sest tundsin ennast kaitstud ja turvaliselt esimest korda elus. Tundsin tõde. Midagi taolist tabas mind ka siis kui lugesin reinkarnatsiooni raamatuid, tundsin ära oma tõe ja see oli nii määrav minujaoks.

Väheke aega peale seda lasin ma teha aurafoto. Pilt oli minu ülakehast ja domineerivaks värviks oli sinine. Pidavat tähendama rahu. Sel hetkel olingi meeletult rahul kõigega. Pildil oli ka väheke lillat ja valget selle läheduses ja ümber. Minu pea kohal olid aura piiris lohukesed ja naine, kes pildi võttis ütles, et see pidi olema ühendus universumiga. Ei ole ise suur spetsialist ja ei oska kommenteerida. Lisas ka seda, et paremal pool oli mingi lohuke, mis pidavat tähendama, et minu elus on keegi naisterahvas, kes avaldab mulle suurt mõju. Kuna minu ema elas sel hetkel minust 3000km kaugusel ja suhtlesime harva, siis oletasin, et see on minu tolle aegne ülemus, kes oli väga konkreetne ja materiaalne. Noore naisena üritasin kõik tööl teha meelejärgi ja kannatasin ka tänu sellele perfektsusele, mis minult nõuti, pidevalt stressi all. Mõni aeg hiljem alles sain aru, et see ei ole oluline ja ma pean keskenduma enese rahulolule. Temaga koos töötades leidsin ennast alahindamas ja alaväärtustamas. Kuid see ei ole õige, ärge seda järele proovige.

"Sa oled väärt sama palju, kui inimene sinu kõrval ja kõik inimesed maailmas kokku. Sa väärid külluslikku elu. Kõik on kinni Sinu peas. Kellelgil ei ole õigus vaadata teisi ülevalt alla ja kellelgil ei ole õigus kohut mõista kellegi teise elu üle. Me oleme kõik pärit ühest allikast."

Aastate jooksul olen taasavastanud looduse, selle ilu ja selle tegeliku jõu. Maailm on lõputu ja loomulikult universum on lõputu. Meie hing on lõputu. Ainus asi mis kõige uskumises meid tagasi hoiab, on meie aju. Meie aju on materiaalne ja sellel on piirid, kuid meie hingel ei ole piire. Asi on vaid selles, palju  meie aju lubab meil informatsioonist vastu võtta. Peaksime üritama rohkem mõtlema oma hingega. See on meie tõeline olemus - puhas ja armastav. Valgus.

Alles hiljuti olin sunnitud tegelema depressiooniga. Olin langenud sügavasse depressiooni. Maailm tundus nii võõras ja mul ei olnud õnnestunud leida kedagi, kes minuga minu maailmavaadet jagaks. Olen liialt tundlik ja võtan paljud asjad südamesse, mis minu poole tuleb, kuid sellel ei ole mõtet. See on negatiivne energia, mida tegelikult kellelgil vaja ei ole. Ainus tõde on valgus.
Sel ajal ei hinnanud ma ennast, oma keha. Ei olnud oma kehaga rahul. See tundus nii võõras ja ma olin vihane oma keha peale. Muutusin vägivaldseks ja panin oma keha läbi katsumustest. Ma isegi soovisin oma kehast jäädavalt väljuda. Võttis aega ennem kui mõistsin, et mulle on tehtud kingitus selle keha näol. See on mulle antud tööriistaks, mul on seda vaja. Minu aju oli võimutsenud mu keha üle ja kiusanud seda nagu koolis üks laps teist. Sain sellest aru ja tundsin meeletuid süümepiinu, et kellelegi sedasi viga olin teinud. See oli küll minu keha, aga ma ei austanud seda. Ma olin temaga tõeliselt halvasti käitunud. Tahtsin oma keha kallistada, sest sain aru kui abitu ta minu ego tõttu oli olnud. Ja ta ongi abitu, teda tuleb kaitsta, hoolt kanda. Ma õppisin uuesti oma keha armastama, ma isegi palusin andeks tema käest. Lubasin teda kuulama ja tunnetama hakata, arvestama tema vajadustega. Olen oma keha eest tänulik.

Olin mõistnud, et teiste aitamiseks pean kõigepealt enese korda saama. Ennast armastama, austama ja kaitsma. See on ääretult tähtis, et saaksid spirituaalselt areneda. Mõistsin, et olen siin, et aidata teisi enda suguseid. Aidata neil mõista, mis nendega ülemineku perioodil on toimumas ja suunama neid vajaliku informatsioonini.

On paljusid, kes praeguseks ajaks veel "ärkanud" ei ole. On toimumas palju muutusi ja üks tähtsamaid muutusi on inimeste üleminek spirituaalsusele. On tulemas ajastu, kus praeguseid materiaalsuse kuningaid enam ei saada edu. Edu saadab spirituaalselt valmisolevaid. Järgmine ajastu põhineb armastusel, spirituaalsusel ja heldusel.

Peale oma keha taasavastamist ja selle kuulama hakkamist hakkasin ma langetama oma üleliigseid kilosid. Olen terve elu võitlenud oma kehakaaluga, kuna ma ei ole kunagi sellega rahul olnud. Oli palju negatiivsust ja vahel otsisin rahuldust toidust või kui olid rasked ajad ja ma olin oma kehaga õnnetu, siis kippusin seda näljas hoidma. Kuid, kui olin avastanud ja aksepteerinud, et minu keha on minu tempel ja see on minu abivahend läbi elu minemiseks.. siis kõik muutus.
Hakkasin tunnetama oma keha ja mu keha hakkas mulle märku andma, mida ma saan süüa ja mida ma ei saa süüa. Ma ei saanud süüa enam liha, küüslauku ja sibulat - need ajasid mul kõhu valutama. Kui sõin nisuga valmistatud toite, šhokolaadi või piimast valmistatud toite, siis tekkis näole kohe akne. Osad veinid tekitavad samuti aknet, kuid on ka neid mis ei tekita. Hetkel ei ole küll väga katsetanud ja uurinud, millised need tekitavad ja millised mitte. Arvatavasti kangem alkohol, kus on ka palju suhkrut, tekitab samuti aknet, aga loodetavasti ei pea ma seda teada saama ega katsetama.
Punast kala ma veel söön, kanagi vahel, kuid enamasti üritan ka neid vältida. Valget kala ei söö ma pelgalt sellepärast, et minu ema oli aastaid tagasi seotud kalatööstusega ja fileerimisega. Vahel sai kuulda jutte ja kui ühel korral toore soolatud valge kala külmkappi panime, et see hiljem toiduks valmistada, siis saime kõik suure šhoki osaliseks, kui kala seest parasiidid soola tõttu väljapääsu olid otsima hakanud.

Muidugi algul ei saanud aru miks mul kõik need toidu tundlikused olid ja otsisin vastust enese seest ja arvasin, et olen midagi valesti mõelnud. Solvunud kellegi peale? Usun, et kõik haigused on tulnud meie endi seest, me oleme need emotsioonidena enda sisse jätnud, välja elamata ja see on haiguseks muutunud. Haigus tuleneb roiskunud energiast. Õppimata õppetunnist.
Vahel hoiame me endis tundeid ja emotsioone, üritades neid maha matta, kuid mõistmata, et võime sellega enesele füüsilist kahju teha. Miski ei juhtu niisama. Me saame haigustest märku, et midagi on meil tegutsedes viltu läinud. Kuid on ka selliseid haiguseid, mille ma oleme endale sündides määranud, sest see tekitab teatud raskusi elus, millega saame intensiivsemalt õppetunde läbi võtta.

"Olen tänulik kõige eest, mis on minu elus ette tulnud ja millega olen pidanud oma elu jooksul tegelema. Mitte miski ei ole juhuslik ja kõik teeb tugevamaks. Nüüd ma naudin elu."

Kuna mu keha on nii tundlik, siis olen mõelnud selle üle, et ma hakkan vegetaristiks. See on küll hetkel vaid mõte ja ma ei ole midagi otsustanud. Kui kellelgil on sellega seoses ideid, mõtteteri või nõuandeid, siis palun väga neid minuga ja ka teistega jagada.
Tuletan vaid meelde, et ma ei saa küüslauku ja sibulat süüa. Nagu ma igalt poolt retseptidest näinud olen, siis palju kasutatakse maitseelamuste saamiseks just neid vilju.
Mulle tegelikult maitseb küüslauk ja sibul väga. vanasti võisin võileivaga paljaid küüslaugu küüni ära süüa.

Peale toidutundlikuse, olen märganud ka valguse ja müratundlikust, aga ma ei ole nende pärast kurb.

Olen Universumile mõtte sõnanud, et saatku ta minu poole kõik informatsioon, mida mul vaja on ja mis mulle arenguks kasulik on. Olen küsinud ka konkreetsemalt raamatuid. Et ta saadaks mu teele raamatuid, mis mind õigesse suunda viivad.
Tundsin, et ma ei peaks otsima, vaid lahti laskma. See hetk kui lahutad oma kinnisidee, tuleb sinu juurde just see mida sul vaja on. Samuti otsustasin lahti lasta soovist saada selgeltnägijaks. Tundsin mingi hetk, et mul ei olegi seda vaja. Mul ei ole vaja tuleviku või teada midagi, mida mul tegelikult teada ei ole vaja. Ehk tunnetasin ma oma missiooni, et nii tundma hakkasin. Ei läinud kaua aega, kui avastasin oma tundlikused ja muud vihjed. Minu teele sattusid igasugused raamatud, millest ma sain jälle uut informatsiooni.
Üks selline raamat oli Paulo Coelho raamat "Brida".
See raamat millegipärast oli suure tähendusega, kuigi ta oli pelgalt juturaamat. Žüsee oli huvitav ja rääkis ühest noorest naisest, kes soovis tingimata selgeltnägijaks saada, või siis nõiaks. Ja kuigi ma mõistsin, et raamat on kõigest juturaamat, muinasjutt, sain ma sealt palju sellist mõttelõnga, mis minu peas hargnema hakkasid. Ma olin lausa sunnitud raamatu mõneks kuuks öökapi sahtlisse panema ja pooleli jätma, sest ma sain suure inspiratsiooni laengu edasi arenemiseks.
Hakkasin tänu sellele raamatule uurima minerale ja muretsesin endale isegi mõned kristallid ja kivid.
Hakkasin nägema tähendusrikkaid unenägusid kui kasutasin kivimeid ja igapäevaselt tundsin ennast kergemini, kui näiteks negatiivne energia lahustus kergemini ja ma õppisin ennast puhastama.
Kuigi varem pidasin ma sedagi liialt keeruliseks aetud teemat, siis nüüd pean ma seda igati asjalikuks, kuna usun energiatesse ja mineralidel on oma energia, mida saab kasutada enese ravimiseks ja abistamiseks.

Hiljem hakkasin seda raamatut edasi lugema, kui peale mõnda raamatut ja avastusi uuesti tormid rahulikumaks muutusid. Olin vahepeal palju juurde õppinud. Raamat suunas minu tähelepanu ka hingesugulaste juurde. Olin ka varem selle kohta lugenud, kui lugesin eludevaheliste elude kohta. Kuid siis hakkasin selle peale mõtlema. Olin nimelt mõni aeg enne uuesti raamatu lugema hakkamist näinud und oma hingesugulasest, sellest kelle vastu on nii suur ja tugev armastus, et eales ärkvel olles korrakski tundnudki pole. Ja nägin jälle tähendusrikast und, kuid ei mõistnud seda tõsiselt võtta. Kui aga raamatu lahti uuesti tegin ja kogu see teema hingesugulusega üles tuli, siis mõistsin, et nendel oli seos ja sain kinnituse oma unele.

Kui olin noorem, siis otsisin omasuguseid. See viis mind olukordadesse, kus mind vaadati kui imeliku ja minust eemalduti. Huvitav on ka see, et terve elu on inimesed kuidagi tagasihoidlikult minuga käitunud. Kuigi ma ise olen avatud ja rõõmsameelde, on alati vastu tulnud kõhklev või ebakindel kohtlemine. Olen sellega harjunud, see ei üllata mind enam.
Seega olen aastatega aru saanud, et ma saan aidata vaid neid, kes ise minult abi küsima tulevad. Üritan ennast kättesaadavaks neile teha.

Olen olnud erak ja kannatanu. Olen olnud pimeduses ja ka valguses. Aga olen ikka veel otsimas tõde ja jään seda alati otsima, ise endaks jäädes.

Alustan seda blogi et jälgida enese arengut ja ka teistele, kellele minu tee huvi pakub ja kes minu arengust inspiratsiooni saavad.