Hinged ja hingeelu. Vaimumaailm.

Mõni aeg tagasi tegin postituse kummituste kohta. Nüüd aga tekkis vajadus teha postitus meie endi hingede kohta.

Hing oleme meie ise, aga seda ilma füüsilise kehata. See on meie energia. Kui me sureme oma füüsilises kehas, on hing see, kes oma rännakud edasi jätkab teispoolsuses ja uuesti sünniga.

Tekkis küsimus, et kui hingesid kanaldada, siis on nad teatud välimusega ja olekuga, aga kas nad siis ikka elavad oma elu seal teisel pool edasi?
Jah. Elavad küll. Kui hingesid kanaldada, siis nad ise näitavad ennast sellisel kujul, mis veel elusale lähedasele sobilik on, et ta lahkunud inimest mäletaks ja teaks kellega tegu on.

Teispoolsusesse lahkunud hinged on alati rahumeelsed ja õnnelikud. Nende jaoks on see elu elatud ja aeg edasi liikuda, kuid samas on nende ülesanne ka aidata lähedasi leinas. Nad suudavad vahel oma kohalolekuga tuua hinge rahu ja armastuse tunde.

Tean olukordi, kus leinaja on olnud suures kurvastuses ja mingi aja pärast ta ei tea ka ise miks, ei tunne ta enam suurt vajadust lahinal nutta ja enesetunne võib-olla ei olegi ühtäkki nii kurb. Seda sellepärast, et meie lähedased on tulnud meid lohutama. Vaimuilmas on peamine suhtlusviis armastuse kaudu. Kõik käib suure armastuse tunde kaudu. Nende sõnumid ja visioonid, mida nad näitavad on kõik armastuse tunde läbi saadetud. Seda sellepärast, et tegelikult ei ole meil maha jäänutel millegi pärast kurb olla. Ja seda teavad just meie seast lahkunud hinged kõige paremini.
Neil ei ole ka mõtet midagi rohkemat oma elust teispoolsuses rääkida, sest esiteks me ju ei mäleta põhjusega, mis seal kõik toimub ja parim mida nad meie jaoks teha saavad on jätta sõnum, et nendega on kõik suurepärases korras. See on maha jäänutele tervendav, kuid mitte liiga palju ütlev teade.
Nad teavad, et see elu saab läbi ja olgu kui jube surm tahes, nad ei tunne seda valu, sest hinged eemalduvad kehast hetked enne vägivaldset surma. Seda teevad nad enese kaitseks. Nad kaitsevad oma energiavälja ja loomulikult ei ole mingit mõtet võtta see negatiivne laeng vastu. Vaimuilma jõudes võib hing veel segaduses olla. Kõik võis toimuda nii kiiresti, et teinekord hing ei saa arugi, et ta ära suri ja võib mõneks ajaks veel maa peale uitama jääda.

Kui aga kõik läheb hästi, siis hing hakkab kõigepealt nägema valgust.. See ei ole mitte sellepärast, et vaimuilma on lihtsalt nii pikk maa, et me liigume valguskiirusel, vaid see on nagu mediteerideski - meditatsiooni laskumine ja sealt väljumine. Et siis meid tuuakse elust välja. Ja selle valguse poole liikumise ajal meile tekib selgus ja teadmine, ühendus kõrgema minaga.

Kui hing jõuab lõpuks valgusesse/sihtpunkti, siis on tema tervitamiseks kokku kogutud need hinged, kellega ta pidi maa peal mingil hetkel hüvasti jätma ja kes oma füüsilise keha maha jätsid. Need hinged võtavad enamus juhtudel just selle kuju nagu värskelt kehast lahkunu neid kõige positiivsemas valguses mäletab ja tal oleks julgem tagasi tulla. Kuid see ei tähenda, et nad sellised koguaeg välja näevad.

Hinged suudavad kuju muuta ükskõik milliseks. Kõige loomulikumas olekus on nad valguse-kerad või siis valguse kogumid.

Tõde on aga see, et kui hinged oma kehadest lahkuvad, siis suunduvad nad vaimumaailma, kus nad tegelikult pärit on ja oma tegelikku "elu" elavad. Meie mõistaksime seda nii, et kui me mängiksime arvuti peal stimulatsiooni mängu elust maa peal, siis seal mängus me peaksime õppima teatud õppetunde ja läbima teatud katsumusi, et mängida üks peatükk läbi.. nii on hingedega maa peal. Me võime ju mängida mitut mängu ka korraga. Nii ka hinged. Näiteks võib üks hing elada/"mängida" mitmes kehas, erinevatel aegadel. Maa pealne elu on hinge jaoks stimulatsioon, et areneda, õppida.

Miks me siis ei mäleta oma elu teispoolsuses?Keegi ei sunni hingesid tegema midagi või elama elu kuidagi moodi maa peal. Meil on täiesti vabad käed teha mida me tahame. Nii ka oleme me otsustanud maa peale tulles, et me ei mäleta midagi eelmistest eludest, ega ka elude vahelisest elus maa peal. Seda selle pärast, et me suudaksime täiel määral oma elu õppetundidest kasu.
Kujuta nüüd ette, et sa tead täpselt, kes sa oled hingena. Kust sa tuled. Kas siis on võimalik teatud õppetunde efektiivselt omandada. Nimelt, kui inimene teab oma tegelikku päritolu, siis ta hakkabki elama rohkem "pilvedes", tema jaoks muutub maa pealne elu teisejärguliseks ja ta hakkab ootama surma, et tagasi koju minna. Selleks, et me suudaksime maa peal õppetunde omandada, on meil olemas ego, mis meid juhib teatud olukordadesse, et me saaksime võimalikult efektiivselt õppetunde omandada.

Ego tekib igaühel alles kuskil lapseeas. Kuskil 8 aastaselt. See on küll sündides juba olemas, kuid kasutusele võetakse see palju hiljem.
See tähendab, enese eristamist teistest ja Jumalast/universumist. Lühidalt on ego elamine vastavalt oma viiele meelele, mõistusele, intellektile ja nende kooskõlastamine erinevates olukordades.
Spirituaalsest vaatevinklist vaadatuna oleme me kõik üks ja see sama, pärineme kõik ühest ja samast allikast ja oleme kõik samaväärsed. Mina olen sina ja sina oled mina..
Olenevalt ego tasemest, me tunnustame Jumala aspekti eneses. Ehk siis, kui meie ego on "suur", me tunnustame vähem hinge ja Jumala aspekti meis endis.

Vaim ja hing. Need kaks oma omavahel pidevas ühenduses ja seoses. Nende tähendust ja erinevust seletades arvan, et kõige lihtsam on mõista, et hing on see, kes me oleme ja vaim on põhimõtteliselt hinge osa, kuid see on vaid hinge kehastus. Näiteks võib hing ennast manifesteerida metsa-haldjana/metsavaimuna (see tähendaks, et peamine missioon on hingel kuskil mujal ja seda teeb ta vaid kogemuse pärast). Kui hing lahkub kehast, võib jääda osa hingest siiski veel uitama maa peale, siis võime rääkida vaimust. Ma julgen isegi väita, et hinge fragmendid on ka vaimud, kui nad ilmutavad ennast kummitustena. Vaim on justkui hinge pisike osa, mida saab saata eraldi ülesannet täitma. Kuigi me näeme teinekord vaime - siis suure tõenäosusega see on vaid hinge lahkudes maha jäänud energia ja me võime seda pidada ka kummituseks.

Loodan, et see postitus oli piisavalt lihtsalt seletatud. Interneti avarustes on palju informatsiooni kõige selle kohta, kuid meie ajud kipuvad asja üle töötlema/mõtlema ja palju on sellist kokku pandud teksti, mis on jube keeruliseks ja ulmeliseks aetud. Minu enda seletus kõigele mitte füüsilisele on lihtne - energia liigub vabalt, talle ei ole seatud piire, seega on kõik mis on teispoolsuses pidevalt muutuvas olekus.

Esimene lugemine

Minu esimene energia lugemine :)

" For You i decided to do a tarot reading. And not a regular one, but a sahman tartot card reading. So i asked for the universe to give me 3 cards for You, that will help You at this moment.

The cards i got were “Inspiration dancer”, “Protection forefather” and “Shaman of loss”

The first card (Inspiration dancer) tells me that You are a very intuitive and creative person. You inspire people around You. You are probably very spiritual and have found Yourself a path that makes You happy. You have built Yourself a life that makes You happy and You love those closest to You with great passion. You are as a light from darkness for those close to You. You bring them meaning and clarity whenever they should need it. Your family members probably drift towards You in hard times for insight and consultation. Accuracy, clarity, new paths, overcoming difficulties, winning, inspiration are the words that resonate with You the most.

The second card (Protection forefather) tells me again that You shine as a beacon for those around You. You are someone who is considered to be protective and even nurturing for those around You. You have a strong will to protect those in need of protection, which also means protector of animals. You even consider animals as important as humans, they both have souls with equal importance.

The third card (Shaman of loss) tells me that You were once different – You believed in different things and now You have changed Your belief system. This card also lets us know that wherever there is joy and laughter there is also sadness and loss. But not every loss is bad – we rise from it, learn and move on. This makes us what we are today. They make us stronger. This shaman also is someone who is there for us on the way out of a labyrinth. There is always a way out to the bliss. So even if life gives us tough paths to go on – we will finish the path and get to the field of flowers eventually.

I hope this reading helped You and resonated with You in some way. This was the first time i got to use those cards on someone else and use my ability to read energies at the same time. It was an honour to have read for You. You have a powerful spirit. I feel like You have strong intuition as well. I love how You love life and people around You. You are a blessing to be around. Thank You so much."

Varahommikune külaline

Lubasin kirjutada oma külalisest, kes tuli mulle nurruma hommikul vara.
Ärkasin ühel hommikul selle peale, et keegi kõndis voodi peal minu ümber ja nurrus. Mul endal kassi ei ole ja ma sain kohe aru, et see ei ole päris kass. Süda hakkas kohe kiiremini pumpama ja ma kuulatasin mida kiisu teeb. Ta käis minu ümber ja nurrus. Paar korda tegi sellist kurr-njäu häält ka ja tundus nagu oleks ta tahtnud minu paitusi ja silitusi - ehk siis tähelepanu. Mõtlesin, et äkki ma näen ka teda - ma ei ole kunagi oma silmaga kummitusi või olendeid näinud, olen neid alati tundnud, seega  oletasin, et ma ei näe teda nii või naa. Ja nii oligi, tegin silmad lahti ja ma ei näinud teda. Teda oli ikka veel kuulda, aga näha mitte. Mõtlesin, et äkki on näha kuidas tema sammude all voodi vajub aga ei näinud ka seda, kuigi käppade häält oli kuulda. Kuna kell oli umbes pool kuus hommikul, siis ma üritasin uuesti uinuda ja mõne aja pärast uinusingi kassi nurrumise saatel. See oli meeldiv kogemus.
Probleem on aga selles, et ma ei tea kes see kass on. Ainuke kass keda ma oma lapsepõlvest mäletan on ikka veel elus. Teine kass kes meil oli, oli sel ajal kui ma olin alles beebi. Clintiga rääkides, kes on selgeltnägija, saatis ta pildi sarnasest kassist, keda ta nägi, aga sellist pole meil kunagi olnudki. Teine selgeltnägija rääkis ka kassist, aga ütles, et see oli üks minu teejuhtideset. Kirjeldust ta ei andnud vaid ütles kohe kui kassist rääkisin, et see on minu teejuht. Peale seda kui vanaemaga rääkisin ja teada sain, et sellist kassi meil olnud ei ole, olen ma hakanud mõtlema, et äkki tõesti oli see üks minu teejuhtidest.

Eks seda asja tuleb veel uurida. Mõtlesin, et teen väikse rännaku mingi aeg ja kohtun selle kassiga isiklikult. Loodetavasti saan vastuseid.

Usk enesesse ja sess selgeltnägijaga

Minu kõige suurem probleem selgeltnägemisega on see, et ma ei usalda oma intuitsiooni. Ma õpin ennast usaldama iga päevaga ühe enam, kuid see ei ole kerge.

Olen isegi mitme selgeltnägijaga ühendust võtnud, et nad kinnitaksid midagigi, mida ma olen intuitsiooni kaudu teada saanud, aga kõik mida mulle öeldakse on ikka ja alati see, et usalda ennast, sa oled võimsam, kui sa ise usud. Niisiis olen hakanud ma tegema energia lugemisi inimestele lootuses teada saada kas midagi läheb täppi ka. Kummaline on see, et ma ei olegi kelleltki tagasisidet saanud. Ma loodan, et asi ei ole selles, et ma täielikult mööda asjadega panen. Hehe.

Tegelikult palju asju olen ma täppi ka saanud, kuid vaid mina olen olnud kontrollijaks. Tahaks, et keegi teine ka kinnitaks.

No see selleks. Räägin lähemalt minu kokkupuudetest kahe selgeltnägijaga, kes elavad USAs. Üks on kuskil minu vanune noor naine ja teine on 18 aastane noor poiss, kes tegeleb meediumina.

Naise nimi oli Jane ja kui ma temaga rääkima hakkasin, siis kriiskas ta kohe, et mul on meeletu energia ja et minust oleks selgeltnägijaks. Ta kinnitas mulle, et mul on suured võimed ja et ma võiksin juba alustada selgeltnägemisega tegelemist.
Rääkisin talle ka kassist keda ma mõni kuu tagasi voodil kuulsin ja ta ütles, et see on  üks minu teejuhtidest. Too naine tundus vähe teistmoodi. Ma tundsin, nagu ta ei ole väga ehe, aga tagant järele mõeldes - ega kõik ei olegi valgusekandjad kes selgeltnägijad, sest nad on sündinud selle võimega. Valgusekandjaks tänapäeval õpitakse, õpetatakse iseennast.
Peale selle rääkis ta veel kuidas ennast selgelt nägema aidata, aga ei midagi uut. Mediteerimist ja muud sellist.

Teine selgeltnägija/meedium, kelle nimi on Clint, rääkis mulle rohkem. Ma tahtsin vanaisast kuulda ja temast ta ka rääkis. Tahtsin veel, et ta räägiks millised minu teejuhid on, siis muutus ta jutt, et ma pean ennast rohkem usaldama - selliselt nagu sa neid näinud oled, sellised nad ka on. Küsisin ma selle küsimuse just selle jaoks, et keegi mulle minu nähtut kinnitaks, sest ma kahtlen oma võimetes.
Peale vanaisa tuli üllatusena läbi veel üks tegelane.. kass. Ma olin täiesti hämmingus, et jälle see kass tuli külastama. Kui ma rääkisin talle oma loost kassiga (ma muide ei ole siia vist kirjutanudki oma kassilugu - pean seda vast tegema), siis ei maininud ta midagi sellest, et ta minu teejuht oleks. Ta oli siiski enda loo juures kinni, et see on kass kes mul on olnud ja ta tuli mind külastama. Ainuke kass keda ma ise teadlikult mäletan, on minu kallis Ledy, kes on veel elu ja tervise juures.. Olin teadagi üllatunud sellest kassist. Ja üha enam mind hämmastab see lugu. Siis aga saatis Clint mulle eraldi pildi, et milline see kass välja nägi ja ma hakkasin kahtlema, et kas see võib olla lapsepõlvest kass, kes oli meil minu esimesed eluaastad ja keda ma ise ei mäleta aga kellest olen lugusid kuulnud. Ma ei ole veel seda lugu vanaemaga kinnitanud, aga võtan asja käsile :)
Sisetunne on selle poolt, et tegemist on kuju muutva teejuhiga.

EDIT: Kass siiski ei ole minu lapsepõlve kass ja üha enam ja enam olen eneses kindel, et tegemist on minu teejuhiga, kes on küll ühena minu kassidest ka maa peal minu juurde tulnud.

Spirituaalne hingamine

Ma pole suutnud ennast taas kaua aega kokku võtta, et mõned read kirja panna.
Vahepeal on palju juhtunud ja muutunud. Kõige suuremate muutuste hulka saab liigitada selle, et olen teist korda emaks saanud. Seekord on see kaasa toonud meeletuid muutuseid ka minu spirituaalses arengus. Olen inimesena, võib öelda, et täielikult muutunud. Ka emana olen ma hoopis teine, kui varemalt.

Olen kindlasti maininud juba varemalt, et minu spirituaalne teekond on olnud pikk ja arengud toimuvad periooditi. Ehk mul võib olla aasta või paar täielikult muutumatuna ja siis ühtäkki hakkavad toimuma muutused ja energia muundumised. Hetkel on taas käes muutuste aeg. Mul on kahju, et ma ei ole suutnud detailsemalt oma protsessi kirja panna, aga seda oleks olnud keeruline teha, sest see viiks meid ajas tagasi aega kui olin kuskil 8 või 9 aastane.
Mingil hetkel minu noore täiskasvanu elus oli olukord, mis pani taas ojad voolama ja areng on olnud järjepidevam ja drastilisem. Hetkel see seisukord ei meenu. Küll ta meenuks, kui ma selle endale ülesandeks võtaks. Hetkel on minu ajendid teised ja ma ei tulnud sellest rääkima.

Praegusel hetkel olen seisundis, mida ma olen pikka aega lootnud saavutada. Ma olen äärmiselt intuitiivne ja empaatiline. Tunnetan inimesi paremini kui kunagi varem. Võin peale vaadates juba öelda, mis tüüpi inimesega on tegu ja kas ma soovin isiklikult selle inimesega tegemist teha. Suutsin seda ka varem - tänu sellele suutsin ma nooruspõlves ennast ümbritseda vaid heatahtlike inimestega ja ma tundsin ennast alati turvaliselt. Seda ei saanud öelda, minu tuttavate eakaaslaste kohta, kes sattusid seltskondadesse, kus nendega halvasti käituti ja kust nad eluks ajaks armi hinge said. Olen äärmiselt tänulik selle võime eest. Üritasin ka hoiatada nii palju, kui mulle selleks võimalust anti.
See võime on aga tugevamaks saanud ja ma olen võimeline detailidesse laskuma. Kui noorena teadsin, et see ja see inimene ei ole minu jaoks sobivad kaaslased, siis nüüd ma tunnen ka inimeste potentsiaali teatud tegudeks. Õnneks ei ole ma kokku puutunud inimestega, kes oleks meeletult halvad inimesed, kuid on ka mõned sellised ette sattunud näiteks kuskil avalikus kohas ja nende energia ajab lausa iiveldama.
Nüüd tunnetan ka seda kui inimene on muutunud - tema energia muutub. Ei saa just öelda kas positiivsemas suunas või negatiivsemas suunas, aga ka muutust on tunda. On muidugi olnud ka neid kelle energia on positiivsemas või negatiivsemas suunas muutunud.
See selleks.
Võin öelda, et hetkel olen ma juba olukorras, kus mulle tuleb ette võimalusi nö ennustada. Nii enesele harjutuseks olen ma seda ka teinud, aga siiani ei ole saanud ma julgust sellest ennustatavale rääkida või ennast kuuldavaks selle teema koha pealt tuua. Ma ei ole küll nii tugev, kui ma sooviksin. Et mul näiteks oleks hoiatavaid nägemusi lähedaste kohta, kes haigeks hakkavad jääma või kui muid elumuutusi oodata on. Ma saan informatsiooni, kui ma teatud asja peale ise mõtlen - kui ma ise midagi küsin. Näiteks pendliga võin ma kergesti jah või ei vastuseid saada.

Hea küll. Aitab sellest lobast.. kõige tähtsam on minu meelest ikkagi see, et kuidas ma siia saanud olen. Kuidas ma selle kõige saavutasin.
Noh. Oli tükkaega vaikust. Eelmine energeetiline muutumine oli ehk kaks aastat tagasi. Vahepeal sünnitasin ja keskendusin väikelapsele ja kõigele sellega seonduvale.
Peale igat sellist informatsiooni-süsti, tunnen nagu mulle on antud aeg seda seedida. Tasa ja targu minu energeetiline mina muutub. Niisiis võib isegi öelda, et areng on pidev aga informatsiooni-süste saan mingi teatud aja tagant. Kuidas ma avastasin, et olen nüüd tundlikum, kui varem? Täpset olukorda ei mäletagi, aga ma tunnen midagi ja mõtlen seda enda peas ja siis saan teada kuidas reaalselt asi on ja see klapib minu tundega. Seda juhtub minuga üha enam ja enam.
Imelikke asju juhtub minuga alatasa ja neid kirja panna on võimatu, sest mu mälu on võrreldav haugi mäluga. Kasu oleks, siis kui ma selle kohe kirja paneks, aga hetkel pisikese lapse kõrvalt on see pea võimatu.

Olen interneti vahendusel teatud gruppides aktiivne, kus on koos kõik äärmiselt tundlikud ja ärganud inimesed. Seal saab palju sellistel teemadel suhelda. Igal inimesel on trigerid, ehk siis olukorrad, mis meid kuidagi mõjutavad selliselt, et meil hakkab midagi vastu karva käima. Nt avastasin, et minul tekib sellest ebamugavus, kui teised minu arvamust ei tunnusta või lausa on neil vastuväiteid. Tegelikult on ju see täiesti tavaline igapäevane olukord, kus arutatakse ja avaldatakse arvamusi. Aga minus tekitab see tunde nagu ma oleks väärtusetu ja, et mind ei ole kellelegi vaja.
Selle kallal tuleb vaeva näha, et selline asi oma hingest välja tuulutada. Seda tehes olen ma õnnelikum ja vabam. See võib avada mulle uued uksed spirituaalse-süsti jaoks.
Olen kuulnud, et selle jaoks tuleks teha varjude-tööd.. seda nimetatakse inglis keeles Shadow work'iks. Youtube'is on selle kohta palju palju materjali. Põhimõtteliselt sellised trigerid tekivad juba lapsepõlves. Shadow workiga inimene läheb tagasi sellesse hetkesse, mis kõige esimesena tekitas selle konkreetse tunde ja siis seda üritatakse muuta positiivseks tundeks või ennast lapsena lohutada, et kõik on hästi vms. Ma räägin, ma pole seda ise veel korralikult teha saanud ja ma ei oska seda hästi seletada. Ma võtan selle järgmiseks ette ja kui ma olen selle läbi teinud, siis tulen sellest ka siia kirjutama.

Hetkel olen sunnitud taas lõpetama. Loodetavasti järgmine postitus ei ole nii pika aja möödudes.