Unenägude tõlgendamine

Kes minu blogi on veidi rohkem uurinud, teavad, et varem tegelesin unenägude seletamisega ja blogi tegelikult saigi alguse sellest, et mul oli kuskile hea üles kirjutada oma unenägusid, ka siis, kui parasjagu reisin. Et ei oleks pidanud unenägude päevikut kaasas kandma. Sinna sai kirja igasugu jaburdusi, aga mingil määral oli siiski ka mingit abi nendest sõnumitest, mida ma unenägudest välja lugesin.
Minu poole on pöördutud sooviga, et ma neile seletaks mida nende unenägu tähendab. Kuid seda neile öelda, peaksin ma kogema samu asju mida nemad on kogenud elu jooksul. Kuna ma teisi sellega aidata ei oska, siis mõtlesin, et kõige õigem oleks õpetada, kuidas nad ise ennast aidata saavad.
Kõige esimeseks tuleb mul ära mainida, et me näeme unenägusid just vastavalt oma kogemusele. Ehk siis vastavalt nendele kogemustele, mida me oleme elu jooksul omandanud. Tihti on unenägu saadetud meile sõnumiks või näiteks millegi kirjeldamiseks. Näiteks, kui oled just vahetamas töökohta ja mures, et kuidas asjad seal olema hakkavad, siis võid sa unes näha näiteks džunglit täis mürkmadusid ja putukaid, kuid kõige olulisem on just jälgida, kuidas sa ennast selles unenäos tunned. Sest üks asi on see mida sa silmaga näed ja teine asi on see kuidas sa selle kõige  juures ennast tunned. Võib-olla sul on just väga hea tuju ja sa oled põnevil. Vastuseks sa saad milline sinu töökeskkond olema hakkab. Võib tunduda, et inimesed sinu ümber on pahatahtlikud, kuid see on vaid see kuidas see väljast poolt paistab. Tegelikkuses tuleb kõik olema sul aga suurepärane.
Kui sa hakkad oma unenägusid üles kirjutama, siis hakkad märkama, erinevaid sümboleid, mida miski sinu jaoks tähendab, ja kindlasti leiad, et mõned sümbolid klapivad ka unenägude seletaja sümbolitega. Kõige olulisem on aga usaldada oma intuitsiooni ja tunnetada, mis versioon sellest unenäo tõlgendist vastab just sellele, mida su süda ütleb, sest nii ka on. Võid ju ka peale ise tehtud unenäo analüüsi, arutada seda teemat ka sõbraga või grupis selle teema üles võtta, et mida teised asjast arvavad. Sa võid kuulda palju erinevaid versiooni ja võib olla et mõni on selline, mis tundub sulle just see õige, siis tea, et see ongi just see õige sõnum, mida sa peaks sellest unenäost välja lugema.
Vahel aga me võime saada sõnumeid ka oma lähedastelt, kes teispoolsuses on ja selleks ei pea me üldse neid unes nägemagi. Neil on võime mõjutada meie unenägusid. Näiteks kui olete olnud pikalt stressis millegi tõttu ja pole saanud hästi magada, siis võib olla tulebki öö, kus te magate nagu väike beebi ja näete unes imeilusat lilleaasa, on vaid linnulaul.

Palun ja tänan...

Viisakas käitumine ja palun ja tänan ütlemine, ei ole niisama meile lapsest peale peale sunnitud ja selgeks õpetatud. Seda, ehk tänapäeval ei teatagi, aga see on tulnud juba vanarahva aegadest. Vanal ajal ei olnud kõik nii iseenesest mõistetav nagu tänapäeval. Vanasti ei tulnud vesi oma vee kraanist ja tualett oli võib-olla kuskil maja taga kaugemal metsas. Õigemini tualetti kui sellist siis ei eksisteerinudki. Targad hakkasid toona kasutama palumise ja tänamise taktikat, et eluolud paraneksid. Ja nagu näha, siin me täna oleme. Enamusel on vesi kraanist kättesaadav ja tualett ka olemas.

Viisakalt palumine ja tänamine on tegelikult väga võimsa energeetikaga. Kui me soovime, et inglid meid aitaksid, siis me peame nende poole pöörduma ja paluma, et nad meid aitaksid ja ka tänama, et nad seda teevad. Seda sellepärast et eks meil endilgi on tahe ja vaim tugevam kedagi aidata, kui me tunneme, et meie abi on kõrgelt hinnatud ja selle eest ollakse südamest tänulikud. Inglite energia on seda võimsam, kui me neid palume ja täname. See ei ole nende heaks vaid meie endi heaks. Energeetika liigub vastavalt sellele kuhu seda suunatakse. Kui me oleme selle eest tänulikud, siis ta teab kuhu ta peab minema ja mis tema eesmärk on. Inglite valgus on eredam, kui nad tunnevad südamest ühendust, ehk tänutunnet.

See seadus kehtib kõige puhul. Olgem tänulikud endale kallite inimeste eest - neid ei saa võtta iseenesest mõistetavalt. Ja olgem tänulikud kõige materiaalsegi eest mis meil on. Ärgem mõelgem, et alati võiks ju rohkem olla, vaid keskendugem sellele mis meil on ja olgem tänulikud nende asjade eest. Kui me keskenduksime sellele, mida meil ei ole - ehk siis mingisugune tühi auk meie elus, siis see auk ka suureneb ja neid asju, mida me oma ellu sooviksime oleks ka selle võrra rohkem, kui see auk. Kui me keskendume asjadele, mis juba on meie elus, siis neid asju hakkab tekkima juurde. Sest neid hinnatakse, nende eest ollakse tänulikud. Keskenduge neile kallitele inimestele, kes on teie elus ja asjadele, mis teid õnnelikuks teevad, et te saavutaksite selle materiaalse külluse, millest unistanud olete.

Meie seast lahkunute hingede kanaldamine nende lähedastele

Avastasin eneses taas midagi uut - nimelt sain kinnitust sellele, et ma suudan edukalt vaimuilma edasi liikunud hingi nende lähedastele kanaldada.
Sõnumite edasi andmine hingede poolt.

Olen korra pidanud kanaldama sündimata last ja sellest sündis ka minu postitus teemal abort ja raseduse katkemine.

Paar päeva tagasi võtsin osa kanaldamise sessioonist, kuhu olid oodatud kõik kellel huvi oli. Kõik toimus muide online ja põhimõtteliselt jututoa baasil. Oli kokku lepitud kellaaeg, millal kõik kogunevad - lugesime palve ja alustasime. Ma tegelikult ei mõelnud tõsisemalt osa võtta kui mõned minutid jälgida, mis toimuma hakkab ja lahkuda. Kuid asjad läksid teisiti. Ürituse vedaja julgustas kõiki oma tundmustest koheselt kirjutama - ükskõik mis tundmused valdama peaks. Nii ma siis hakkasingi jälgima, et kas ma ka midagi tunnen ja üllataval kombel nägin ma oma nägemuses üht enesele võõrast naist kes soojalt naeratas mulle. Tal oli mummuline kleit/kittel või põll ees. Tundsin tugevat vanaema energiat.. teadsin, et ta on kellegi vanaema. Sel hetkel isegi ei mõelnud, et seal grupis võiks olla selle hinge maine lapselaps. Teatasin lihtsalt, et minuga on kellegi vanaema ja kirjeldasin, milline ta välja näeb.
Minule täiesti üllatusena ütleski üks sealne sensitiiv, et see on tema vanaema. Ma läksin veidi pabinasse ja üritasin uuesti hingele keskenduda. Iga kord kui ma talle jälle keskendusin siis naeratas ta mulle soojalt. Kui pabinasse läksin, siis tundus nagu ta oleks mind kallistanud ja lohutanud, et kõik läheb hästi.

Ja mõelda, et kunagi ma kartsin hingede kanaldamist, sest tegemist on ju surnute hingedega. Sellist armastust ja meeldivat tähelepanu on raske elavateltki kätte saada.

Küsisin, siis konkreetselt, et kas tal on sõnum edasi andmiseks ja ta ühtäkki hoidis lille käes ja tõstis selle enese ette, nagu sooviks seda edasi anda. Ütlesingi siis edasi, mida ma nägin ja lapselaps oli liigutatud, sest uskus, et sai õnnitletud lapse sünni puhul.
Rohkem ma sellelt tädikeselt midagi kätte ei saanud.

Jätsin tädikesega hüvasti ja tühjendasin oma pea. Enne, kui arugi sain - nägin ühte väga vana meest oma mõtetes. Tal oli kepp toetamiseks. Sellele kirjeldusele kohe keegi ei reageerinud ja hakkasin edasi nägemusi sellest mehest nägema ja kirjutasin järjest kõik mida nägin. Edasi ta tuli mulle lähemale ja kopsis paar korda oma käekella peale, tundus nagu tal oleks kiire. Nägin siis, et ta istus akna all, kepp käes ja justkui mälus midagi. Mõtlesin, et sööb midagi. Selle kirjelduse peale tuli kohe üks naisterahvas teatama, et see on tema vanaisa. Üritasin küsida, et mis sõnumi ta soovib, et ma edasi annaks. Ta näitas millegi pärast mulle kellukest ja helistas seda. Ma ei saanud sõnumist aru ja ei saanud ka sõnumi saaja sõnumist aru. Ta küll arvas, et äkki hiljem loksub informatsioon kuidagi paika, aga eks seda ma enam ei saa teada. Edasi ütles vana mees, et ta jalad ei külmeta enam ja ta tegi oma jalakestega mulle väikest tantsu. Siis ütles too naine, et taadil olid jalad olnud haiged, sellepärast ka kepp ja et mingi aja pärast amputeeriti tal jalad. Peale seda olevat ta tihti öelnud, et tal jalad külmetavad. Eks see oli siis märk sellest, et tal on nüüd hea olla ja jalad ei ole tema jaoks enam probleemiks. See oli ka kõik mida ma temalt sain. Peale selle, et naine veel heietas oma mälestusi seoses vanaisaga, pole midagi tähtsat siia edasi kirjutada.

Jätsin vana mehega hüvasti ja tühjendasin mõtted. Uut pilti mul kohe ette ei tulnudki, küll aga oli otsaesine juba viimased pool tundu tuikanud ja pisteliselt valutanud. Mõtlesin, et äkki see on kuidagi seotud ja otsustasin seda mainida. Kohe astus esile naisterahvas, kes teatas, et tema abikaasa oli surnud peapõrutusse, mille oli saanud avarii tagajärjel. Sel hetkel tuli mulle kohe pilt mehest ette ja ta oli väiksemat kasvu ja tumedate juustega... ma tunnast ülevoolavalt emotsionaalselt. Tundsin meeletut igatsust ja armastust. Sel hetkel olin ma segaduses, et kumba poolt need emotsioonid tulevad, kas selle naise poolt või mehe poolt. Nüüd alles mõistsin, et mehe hing tundis süüd ja kaasa, et naine pidi midagi nii rasket üle elama ja loomulikult ka seda, et ta igatses oma naist. Naine tundus mulle küll palju vanemana, kui too mees. Mees oli kuskil kahekümnendates. Ma mainisin, et ta on suhteliselt noor ja naine ütleski, et mees suri 25 aastaselt ja 26 aastat tagasi. Erilist sõnumit ma temalt ei saanud, sain vaid armastuse avaldused ja palju kallistusi edasi saatmiseks. Naisel oli hea meel nende üle.

Viimaseks nägin ma oma silme ees tüdrukut (umbes 9-12 aastane), ta seisis ja ootas kannatlikult, kuni ma teda kirjeldasin. Tal oli peas pärg. Esialgu keegi ei reageerinud ja ma küsisin tüdruku hingelt nimetähe ja momentaalselt nägin ma enese eest ilusas kirjatähe kirjas "B" tähte. Kirjeldusele vastas sama naine, kellele olin ka vana mehe hinge kanaldanud. See naine teatas, et tema nõol oli olnud tütar kes suri ja ta oleks olnud praegusel hetkel 12 aastane. Ja, et seda tütart oli viimastel aastatel kasvatanud tema vanaema Berta. See oli kinnitus, et tegemist on õige sõnumi saajaga.
Tüdruk näitas mulle et ta ei taha süüa või et ta ei söö.. toit oli ees ja ta ei söönud seda. Tundsin iiveldust. Naine ütles, et ta ei saanud pikka aega süüa enne oma surma. Edasi ütles tüdruk, et ta ei ole üksi ja et temaga on vanema meesterahvas ja tüdruk ise on õnnelik ja mänguline. Naine ütles, et see on ilmselt tüdruku vanaisa, kes suri aasta tagasi.
Nägin vanaisat käega lehvitamas - justkui ütleks tere.
Nad tundusid väga rahul olevat. Nägin neid koos tantsimas - mees oli kohmakas ja tüdruk keksles ümber tema.

Naine rääkis oma isikliku seose pärjaga, mis oli tüdrukul peas ja et too mees ei olnudki tantsija tüüpi inimene.

Sain sel hetkel teadmise, et tüdruk soovib edasi öelda, et ta on nüüd äärmiselt õnnelik, ta ei pea enam kannatama. Ta korrutas seda õnnelik olemise asja uuesti ja uuesti.
Naisel tulid sel hetkel pisarad silmadesse.
Edasi sain veel tüdruk-hingelt sõnumi liblikate kohta, ta saatis need laiali ja sain aru, et kui naine peaks liblikaid nägema, siis tüdruk annab talle endast märku.
Tuli välja, et nad olid hiljuti viinud kunstliblikaid ka tüdruku hauale.
Sellest kujunes äärmiselt meeldiv sõnum sõnumi saajale.

Peale nende sõnumite edasi andmist tundsin eneses meeletut armastuse tunnet ja tänutunnet, et ma seda suutsin.. eelkõige olin tänulik, et hinged olid suutnud ennast ilmutada, et nende lähedased saaksid oma teated kätte.
See on äärmiselt tänuväärne tunne.

Spirituaalne hingamine

Ma pole suutnud ennast taas kaua aega kokku võtta, et mõned read kirja panna.
Vahepeal on palju juhtunud ja muutunud. Kõige suuremate muutuste hulka saab liigitada selle, et olen teist korda emaks saanud. Seekord on see kaasa toonud meeletuid muutuseid ka minu spirituaalses arengus. Olen inimesena, võib öelda, et täielikult muutunud. Ka emana olen ma hoopis teine, kui varemalt.

Olen kindlasti maininud juba varemalt, et minu spirituaalne teekond on olnud pikk ja arengud toimuvad periooditi. Ehk mul võib olla aasta või paar täielikult muutumatuna ja siis ühtäkki hakkavad toimuma muutused ja energia muundumised. Hetkel on taas käes muutuste aeg. Mul on kahju, et ma ei ole suutnud detailsemalt oma protsessi kirja panna, aga seda oleks olnud keeruline teha, sest see viiks meid ajas tagasi aega kui olin kuskil 8 või 9 aastane.
Mingil hetkel minu noore täiskasvanu elus oli olukord, mis pani taas ojad voolama ja areng on olnud järjepidevam ja drastilisem. Hetkel see seisukord ei meenu. Küll ta meenuks, kui ma selle endale ülesandeks võtaks. Hetkel on minu ajendid teised ja ma ei tulnud sellest rääkima.

Praegusel hetkel olen seisundis, mida ma olen pikka aega lootnud saavutada. Ma olen äärmiselt intuitiivne ja empaatiline. Tunnetan inimesi paremini kui kunagi varem. Võin peale vaadates juba öelda, mis tüüpi inimesega on tegu ja kas ma soovin isiklikult selle inimesega tegemist teha. Suutsin seda ka varem - tänu sellele suutsin ma nooruspõlves ennast ümbritseda vaid heatahtlike inimestega ja ma tundsin ennast alati turvaliselt. Seda ei saanud öelda, minu tuttavate eakaaslaste kohta, kes sattusid seltskondadesse, kus nendega halvasti käituti ja kust nad eluks ajaks armi hinge said. Olen äärmiselt tänulik selle võime eest. Üritasin ka hoiatada nii palju, kui mulle selleks võimalust anti.
See võime on aga tugevamaks saanud ja ma olen võimeline detailidesse laskuma. Kui noorena teadsin, et see ja see inimene ei ole minu jaoks sobivad kaaslased, siis nüüd ma tunnen ka inimeste potentsiaali teatud tegudeks. Õnneks ei ole ma kokku puutunud inimestega, kes oleks meeletult halvad inimesed, kuid on ka mõned sellised ette sattunud näiteks kuskil avalikus kohas ja nende energia ajab lausa iiveldama.
Nüüd tunnetan ka seda kui inimene on muutunud - tema energia muutub. Ei saa just öelda kas positiivsemas suunas või negatiivsemas suunas, aga ka muutust on tunda. On muidugi olnud ka neid kelle energia on positiivsemas või negatiivsemas suunas muutunud.
See selleks.
Võin öelda, et hetkel olen ma juba olukorras, kus mulle tuleb ette võimalusi nö ennustada. Nii enesele harjutuseks olen ma seda ka teinud, aga siiani ei ole saanud ma julgust sellest ennustatavale rääkida või ennast kuuldavaks selle teema koha pealt tuua. Ma ei ole küll nii tugev, kui ma sooviksin. Et mul näiteks oleks hoiatavaid nägemusi lähedaste kohta, kes haigeks hakkavad jääma või kui muid elumuutusi oodata on. Ma saan informatsiooni, kui ma teatud asja peale ise mõtlen - kui ma ise midagi küsin. Näiteks pendliga võin ma kergesti jah või ei vastuseid saada.

Hea küll. Aitab sellest lobast.. kõige tähtsam on minu meelest ikkagi see, et kuidas ma siia saanud olen. Kuidas ma selle kõige saavutasin.
Noh. Oli tükkaega vaikust. Eelmine energeetiline muutumine oli ehk kaks aastat tagasi. Vahepeal sünnitasin ja keskendusin väikelapsele ja kõigele sellega seonduvale.
Peale igat sellist informatsiooni-süsti, tunnen nagu mulle on antud aeg seda seedida. Tasa ja targu minu energeetiline mina muutub. Niisiis võib isegi öelda, et areng on pidev aga informatsiooni-süste saan mingi teatud aja tagant. Kuidas ma avastasin, et olen nüüd tundlikum, kui varem? Täpset olukorda ei mäletagi, aga ma tunnen midagi ja mõtlen seda enda peas ja siis saan teada kuidas reaalselt asi on ja see klapib minu tundega. Seda juhtub minuga üha enam ja enam.
Imelikke asju juhtub minuga alatasa ja neid kirja panna on võimatu, sest mu mälu on võrreldav haugi mäluga. Kasu oleks, siis kui ma selle kohe kirja paneks, aga hetkel pisikese lapse kõrvalt on see pea võimatu.

Olen interneti vahendusel teatud gruppides aktiivne, kus on koos kõik äärmiselt tundlikud ja ärganud inimesed. Seal saab palju sellistel teemadel suhelda. Igal inimesel on trigerid, ehk siis olukorrad, mis meid kuidagi mõjutavad selliselt, et meil hakkab midagi vastu karva käima. Nt avastasin, et minul tekib sellest ebamugavus, kui teised minu arvamust ei tunnusta või lausa on neil vastuväiteid. Tegelikult on ju see täiesti tavaline igapäevane olukord, kus arutatakse ja avaldatakse arvamusi. Aga minus tekitab see tunde nagu ma oleks väärtusetu ja, et mind ei ole kellelegi vaja.
Selle kallal tuleb vaeva näha, et selline asi oma hingest välja tuulutada. Seda tehes olen ma õnnelikum ja vabam. See võib avada mulle uued uksed spirituaalse-süsti jaoks.
Olen kuulnud, et selle jaoks tuleks teha varjude-tööd.. seda nimetatakse inglis keeles Shadow work'iks. Youtube'is on selle kohta palju palju materjali. Põhimõtteliselt sellised trigerid tekivad juba lapsepõlves. Shadow workiga inimene läheb tagasi sellesse hetkesse, mis kõige esimesena tekitas selle konkreetse tunde ja siis seda üritatakse muuta positiivseks tundeks või ennast lapsena lohutada, et kõik on hästi vms. Ma räägin, ma pole seda ise veel korralikult teha saanud ja ma ei oska seda hästi seletada. Ma võtan selle järgmiseks ette ja kui ma olen selle läbi teinud, siis tulen sellest ka siia kirjutama.

Hetkel olen sunnitud taas lõpetama. Loodetavasti järgmine postitus ei ole nii pika aja möödudes.

Unenägu 15.03

See unenägu on üks selgeima sõnumiga unenägusid, mida ma näinud olen.

Olin unenäos mina ise. Tegevus oli enamasti kuskil hoones, mis oli justkui sümmeetriliselt täiuslikus tasakaalus ja alati kui ma kuskil ruumis olin siis oli minu ümber alati nagu udu või sudu. Millegipärast ruumides ei olnud ühtegi mööbli eset ja seisti alati ruumi keskel, nagu see oleks olnud tuum ja ruumide ääres seismine tundud olevat mõtetu, sest ruumil ei olnud tähtsust.
See unenägu oli selles mõttes teistest erinev, et ma ei tundnud et ruumil ja ajal on tähtsust.
Asja juurde edasi minnes - mul oli tunne nagu mind oleks sinna "tõmmatud" või röövitud (vägivalda ei olnud, pigem vastupidi, aga tundsin nagu minu koht ei ole seal, nendega). Inimesed või tegelased, kes minuga seal tegelesid olid inimese välimusega (käitumiselt rahulikud, vaoshoitud ja vähese jutuga), kuid ma eelistasin neid kutsuda tulnukateks, kuigi ma teadsin, et nad just tulnukad ka ei ole. Aga mulle oli jäänud mulje nagu nad ei paljune inimese kombel, vaid "saadavad" hingi läbi inimkehade sündima.
Ja minu otstarve nende jaoks oligi neile hinge sünnitamine. Mulle öeldi, et minu keha ja vaim on täpselt õiges tasakaalus, et neile äärmiselt tähtis hing läbi minu ellu saata.
See oli üks aspekt unenäost ja teine oli see, et minu elukaaslane üritas mind sealt nende juurest järjepidevalt ära päästa. Mitmeid kordi ta viis mu sealt minema. Viimane kord, kui ta mu sealt päästis, olin ma ise õnnelik ja rahul. Ma teadsin, et see oli viimane kord ja ma noppisin enne oma elukaaslase käte vahele jooksmist selle "ehitise kõrvalt" potis kasvava tomatitaime. See oli selline sort tomateid, mille viljaliha on palju väiksem ja värvuselt, mitte punane vaid tumepunane, peaaegu pruun. Ja ma andsin selle potilille oma elukaaslasele.
Sellega unenägu lõppes. Minu jaoks on see haruldane, et unenägu on nähtud algusest lõpuni nagu film. Veel enne ärkamist oli mul tunne, et minu läheduses on alati väike pallike hinge, mis ootab ideaalset hetke, et pääseda läbi minu sündima.
Tomatitaimest ma aru ei saanud ja kuna unenägu tundus nii eriline või teistlaadi utoopiline, siis rääkisin ka oma elukaaslasele sellest ja avastasin, et tomatitaim, kui sümbol ei olnud mulle, vaid talle. Ta teadis täpselt mida tomat sümboliseerib ja tema sõnad olid sellised: "See tähendab väikest südant ja öeldakse, et inimese hing on inimese südames."

Sama päev nägin meie magamistoas orbi ja kuna ma tegelikult näen neid päris tihti, siis mõtlesin unenäo peale, et äkki see ei olnudki niivõrd unenägu, kui sõnum.

EDIT: 4 aastat hiljem - umbes aasta peale selle unenäo nägemist ma rasestusin.

Unenägu 14.03

Nägin unes, et mul oli oma kauplus/barista/kohvik ja minu üks nõbudest oli seal töölisena. Minu tunded ja emotsioonid olid sellised, nagu ma oleks omanud seda kohakest juba mõnda aega, aga vahepeal selle lihtsalt unarusse jätnud. Nõbu oli omal jõul üritanud tellida kauppagi, aga see ei olnud selline mis mulle oleks meeldinud. Hakkasin oma kohakesega tegelema ja tellima sellist kauppa, mis selle kohakese jälle minu "omaks" tegi. Olin nii vaimustuses ja olin taasleidnud oma innustuse. Mind saatis tänu sellele edu.

Sugulane võis olla unenäos tänu sellele, et ta oli just eelmine päev mul külas käinud ja tal on töö leidmisega probleeme. Loodan, et ta saab kiiremas korras töö.

Ma täpselt ei ole seda unenägu saanud millegagi oma igapäeva elust ühitada, aga hea mõttelõnga sain küll ja ehk õpetusegi, et kõik õnnestub, kui sellele piisavalt oma aega pühendada.

Kaks unenägu erinevatest järjestikulisest ööst

Mul pole viimasel ajal mahti kirjutada olnud. Olen endaga palju tööd üritanud teha, et ennast taas sünkrooni saada ja ei tunne ennast kunagi õigel lainel olevat, kui olen taas midagi unes näinud või midagi uut kogenud.

Kuid soovin kirjutada kahest unenäost, mida nägin alles hiljuti (kaks ööd tagasi viimane), sest ei soovi neid unustada ja usun, et neil on teatud väärtus minule.

Nimelt nägin esimene öö unes, et ma vaatasin kuud ja see ei olnud tavapärane kuuvaatlus, vaid kuu ümber oli väga palju virmalisi, mis keerlesid silmnähtavalt kuu ümber ja isegi helkisid. See oli äärmiselt ilus ja lummav vaatepilt. Sellistel puhkudel on mul alati kahju, et mul ei ole oskusi näiteks graafika disainis, et üritada edasi anda neid ääretult värvilisi ja lummavaid vaatepilte, mida ma vahel olen näinud, kas unenägudes või meditatsiooni ajal. Minuga tundus vaatlemas olevat terve maailm. Kui ühtäkki kuu lagunes tükkideks, tuumast eraldusid nagu suured mandritükid, mis kuumusest hõõgusid ja nagu paberitükid jahtudes tuhastusid kuu ümbruse atmosfääri. Kuu lagunes täielikult ja mõne sekundi jooksul seda enam ei olnud, justkui polekski kunagi olnud olemas. Unenäo tähtsaim osa on tavaliselt see emotsioon, mida sa tunned. Olen kindel, et ma ei näinud maailmalõppu ette.
Ja peale kuu lagunemist saabus paanika. Inimesed olid paanikas, sest teadsid, et kuu on planeet Maa üks tähtsaid osi ja selle hävinemisel ootab meid katastroof - üleujutused ja võimalikud pooluste vahetused.
Unenäos oli saabunud paanika ja mina mõtlesin endamisi: "Miks ma selleks ette ei valmistunud, ma ju teadsin, et see kunagi juhtub."
Just see lause oli mulle minu unenäos kõige tähtsam. Olen ka varem hoiatusi saanud, et mul on vaja ennast teatud elumuutusteks ette valmistada ja ma sain kohe aru mida ma sellest unenäost välja pidin lugema.

Teine unenägu oli kohe järgmine öö ja ma nägin unes, et ma olin sattunud kuidagi hooldama orvust last. Ta võis olla 2 aastane, tumedad krussis juuksed ja suured pruunid silmad. Ta oli ääretult vallatu ja rõõmsameelne. See meeldis mulle. Aga kui ma teda vannitasin, siis nägin tema silmades kurbust ja justkui üksindust. Tundsin talle kaasa ja tahtsin teda kogu südamest elulõpuni enda juures turvalises kohas hoida ja armastada. Unenägu sellega piirdus.

Sellise unenäo puhul võib tegu olla sisemise lapsega. Unenägu viitas millelegi, mida ma täpselt välja ei ole veel lugenud. Tavaliselt last unes nähes, ehk siis sisemise lapse olekut nähes võib välja lugeda palju sellest milline laps loomuselt on, kui vana ta on, mis olukorras ta on jne. Hetkel ma ei oska palju enda unenäost välja lugeda, sest see võib viitada mitmele erinevale asjale.

Kahe unenäo vahel võib olla ka side - toimub elus suur muutus, milleks ma pean ennast vaimselt ette valmistama ja mitta ära unustama oma sisemist last õnnelikuna hoida.

23.02.2013 Unenägu

Tänane unenägu jättis mind hommikuks kõhuvaluga.

Unes oli mingisugune koosviibimine - sünnipäev võibolla. Ja sellel koosviibimisel oli keegi minuga mitte samast rahvusest mees, kes üritas mind kosida, aga ma ei võtnud vedu. Hiljem, kui ta oli suutnud mulle avalikustada oma agendasid, siis tundus, et me olime agenda poolest sarnased ja ma leebusin. (see võis olla minu enda loodud unenägu, sest eile oli mul enda partneriga tuline vaidlus ja just nimelt selle pärast, et me maailma erinevalt näeme.. olin sellest vaidlusest äärmiselt läbi - kogu energia oli läinud ja isegi tundsin, et süda võiks nüüd lakata töötamast, sest igasugune isu oli läinud.)
Unes jäi see sinna paikka, kui olin juba asunud uuele ettevõtmisele. Tundus nagu oleksin ma pannud pommi mingisugusele tehasele ja isegi pääsesin sellega puhtalt. Tehastega on nimelt mul see probleem, et need ajavad oma saastetegurite pärast ihukarvad püsti.

Kõhuvalu on alatihti esile tulnud, kui olen tundnud vajadust millegi vastu protestida.

Mast maas...

Pole üle pika aja siia midagi kirjutanud. Ja seda sellepärast, et olen viimasel ajal ennast kehvasti tundnud, võib öelda, et isegi leinanud.
Leina seisundis on inimesel raske "näha" ja "kuulda". Ja enne seda olin tegemas elumuutvaid plaane.
Vähemalt sain teada, mis oli see spiraal, mis langes minu kõrvale diivanile. Kirjutasin sellest ühes postituses. Sel ajal ei teadnud ma mis see olla võiks, aga olin lummatud.
Nimelt jäin ma vahepeal rasedaks, kuid see ei kestnud väga kaua. Just siis, kui hakkasin tulevikuplaane tegema juhtus see, mis võib-olla pidigi juhtuma - rasedus katkes.

Minu uskumustega peaks olema kerge seda olukorda analüüsida, aga kui see juhtub minu endaga, siis ei suuda ma sellele seletust leida vaid süüdistan iseennast. Mida ma võisin valesti teha? Kas ma sõin või tegin midagi? Kui esimesed ohumärgid tekkisid, kas ma siis ei puhkanud piisavalt?

Öeldakse, et laps ei tunne ennast teretulnuna või, et ta ei tunne et vanemad selleks valmis oleks. Aga tavaliselt sellistes olukordades vanemad ei ole kunagi valmis, see tuleb aja jooksul. Noored, kes lapseootele ootamatult jäävad, nemadki ei ole selleks valmis.

Ja mõelda, et mõni aeg, enne minu rasedust, ma kutsusin teda läbi enda sündima, kuid kui tal on aega oodata sündimisega, et ta siis seda hiljem teeks, et saaksin enda vaimsusega tegeleda. Kui rumal minust.
Sellepärast ma ei saagi aru, miks ta juba poolel teel, ümber mõtles.

Olin muidugi väga traumeeritud kogu loost ja nüüd ei julge enam rasestuda.

See selleks, sain loo oma südamelt ja olen võtnud nõuks uuesti vaimsusele pühenduda.
Nägingi eile öösel unes laeval viibimist ja sealsete mugavuste nautimist. Paistis olevat väiksem alus, millel olid kõik mugavused ja ülimalt kaunis sisustus. See oli nagu kuskilt kolmekümnendate Ameerika filmist.
Selline unenägu pidavat tähendama edu ja "sõitu lepase reega".

Eks see näha ole.

EDIT 23.04.2016: Märkuseks lisan, et hiljem ma olen kirjutanud postituse teejuhtide ja raseduste teemadel. Praeguse postituse kirjutades ei olnud ma veel täielikult teadlik nende seosest. Eelpool olevas postituses on ka minu uus edit, kus ma väidan selle spiraali olevat teejuhiks.

19.12.2012 Unenägu

Nägin unes oma pool-õde.
Me ei ole kunagi olnud lähedased. Olen oma elu jooksul teda oma silmaga näinud kokku võib-olla 10 korda.

Siiski on ta mulle armas ja me oleme isegi kuidagi sarnased - nii välimuselt, kui loomuselt.

Nimelt nägin unes et me käisime pubides ja pidutsesime. Tassisime kaasas mingisuguseid shoppingu kotikesi, milles olid kingitused. Aga see võib seotud olla eesolevate jõulupühadega. Enne kui unenägu läbi sai, olime minemas minu poole - siis minu ühte lapsepõlve kodusse, kus ma juba kümme aastat elanud ei ole. Teel sinna oli ööst saanud päev ja tundmatust suurlinnast Eesti väike armas linnake. Tee peal oli palju purjakil inimesi ja nad paistsid meid järgnevat, kui zombid. Ja millegipärast tuli mul ühe "zombiga" juttu kahest uppunust. Ta oli meid hoiatamas, et mere ääres oli kaks inimest ära uppunud. Kuid mina teadsin öelda, et need inimesed oli lähedal asuva pubi ees väiksesse purskkaevu ära uppunud. Sel ajal pool-õde hakkas segadusse sattuma, ta ei saanud aru kus ta oli ja kellega ta oli. Umbes sel ajal ärkasin ka üles.

Ma kirjutasin unenäo üles, aga ma ei pidanud jällegi seda unenägu tähtsaks.
Hiljem sel päeval sain teada, et pool-õel on sünnipäev ja ma sain talle palju õnne soovida läbi interneti.
Võibolla lisadetailidel ei olegi nii palju tähtsust, kui sellel, et ma teda unes nägin. Ehk oligi tema kõige olulisem detail selles unenäos.

Informatsiooni saamine.

Olen teadlik, et kõik meie ümber on tegelikult energia ja olen isegi teadlik sellest, et osad astraal-kummitused on tegelikult kellestki maha jäänud energia. Energia omanik ei pruugi olla teispoolsuses vaid tema energia võis jätta endast jälje maha.

Eeldatakse, et selgeltnägijatele tuleb informatsioon kohale sõrmenipsuga, kuid see ei ole nii. See ei ole küll raske, aga vajab keskendumist ja tähelepanu.
Hiljuti sain selle õppimiseks õppetunni. Olin küll teadlik sellest, et asi ei ole nii lihtne, kuid polnud kunagi ennast avastanud seda harjutamas või olukorrast, kus ma teadlikult selle õppetunni oleks saanud.
Otsisin hiljuti ühte objekti, mille otsimiseks olin juba kulutanud mõnikümmend minutit ja olin juba omast elemendist väljas. Otsustasin, et rahunen mõne hetke ja tegelen muude asjadega. Kui olin tagasi ise endas, siis mõtlesin, et võiksin minna kohta, kus viimati otsitavat objekti nägin. Tegin seda ja kujutasin ennast sellesse hetkesse kui viimati objekt silme ees oli ja oma meeleolu meenutasin. See toimis. Ma leidsin objekti mõne sekundiga. Tundus, nagu oleks mu energia kaheks läinud ja ma järgnesin oma energiale.

Ma ei pea ennast selgeltnägijaks, aga kuna üritan oma võimekust arendada, siis olen ääretult tänulik selle väikese õppetunni eest.