Huvitavaid kogemusi kanaldamisest

Oma mõne nädalase kanaldamiste spurdi järel olen saanud mõne kogemuse võrra rikkamaks. Nimelt kuna mind on hakanud hinged külastama, siis tunnetan kummitusi. Ma ei ole ikka veel oma silmaga kummitusi näinud, kuid tundnud küll.

Umbes nädal tagasi kanaldasin ühte noort mustanahalist naist, kes oli oma loomult veidi jutukas ja emotsionaalne. Tema kõnemaneer oli äärmiselt naljakas ja tema energia oli tõeliselt võimas. Kui hakkasin tema õega rääkima, siis tundsin kuidas ta mulle kõrvale istus ja lausa vaatas ekraani, et ma ikka sedasi kirja kõik panen nagu ta räägib mulle. Tema jaoks oli tähtis, et ma annaksin võimalikult hästi tema iseloomu edasi.
Tegemist oli ka sellepärast koomilise olukorraga, et ta mul käskis kirjutada tema õele, et too enam kana ei sööks. Ma pidasin seda kummaliseks, aga kuna see on minu eesmärk, anda edasi hingede sõnumid, siis tegin seda. Tuli välja, et õde oligi söönud viimasel ajal ainult kana. Õde oli lausa šokeeritud.

Teine huvitav juhtum oli alles paar päeva tagasi, kui ma rääkisin oma kalli nõbuga telefonitsi ja ta hakkas rääkima mulle oma sõbrast, kes oli aastaid tagasi surnud. Ta lootis saada minult kanaldamise, aga mina puiklesin vastu. Kõne ajal ma hakkasin nägemusi sellest inimesest juba nägema, kuid ma ei kanaldanud, ehk ei andnud teadet ja ei üritanud isegi kuulata mitte. Kui kõne ära lõpetasin, siis hakkasin tundma külma enda selja peal. Ma avastasin, et ma ignoreerisin seda hinge. Ta oli telefonikõne ajal soovinud sõnumit edasi anda aga ma ei tahtnud seda justkui tunnistada ja blokeerisin ta välja, sest ma ei tundnud, et ma selleks valmis olen. Kuid too hing arvas teisiti. Kuna ma ei suhelnud temaga, siis ta otsustas, et tõmbab minu tähelepanu sellega, et ta külmetab mu selga. Toad on mul siin soojad ja kuskilt ei olnud aken ka lahti. Ja selja peal oli selline külm tunne, nagu puhuks sinna lahtisest aknast tuult peale.
See oli äärmiselt õpetlik kogemus.

Ma loodan, et selliseid meeldivaid õppetunde tuleb minu elus ette veel ja veel.

Kanaldamise seanss101 kliendile

Otsustasin kirjutada veidi sellest, milline selline seanss siis ikkagi välja näeb.
Osad on saanud juba ise kogemuse kätte ja oskaksid ehk teistele soovitada. Tegelikult on meediumeid, kes suudavad inimese enda pildi pealt vaadata, kes on neile teispoolsusest tervitusi saatmas. Mina veel nii tugev ei ole. No avastasin ju oma ande ka alles vist kuu aega tagasi

Kui peaksite tulema praegusel hetkel minu seansile, siis peaksite mulle andma pildi sellest kellelt soovite sõnumeid saada. Hetkel eelistan teha seda pildi kaudu, et olla kindel, et õige inimese sõnumeid vahendama hakkan. Kirjutasin ühes eelmistest postitustest, et hetkel, kui silmad kinni panen, jookseb minu silme eest läbi nägude sadu, kes soovivad, et neid kanaldataks. Ja kuna ma nii toores alles, siis tunnen ennast kindlamini, kui näen pildilt, kelle sõnumeid vahendama pean. Nii ma tunnen nad teispoolsuses ära. Klient ei tohiks hakata väga palju jutustama sellest inimesest ja milline ta oli ja kuidas ta elas. Kord sain sellise jutuka kliendi ja minu ühendus hingega hakkas hajuma ja lõpus ma sain vaevu midagi veel kätte. See oli esimene ja viimane kord, kui nii juhtus. Nüüd üritan kliente ette hoiatada, et ma ei soovi palju informatsiooni, kui vaid seda mis hing mulle annab ja et klient kinnitaks, et nii tõesti oli või on.

Kuna ma alles seda asja harjutan ja üritan iga seansiga paremaid tulemusi saada, siis ma võin proovida erinevaid taktikaid ja ma loodan, et kliendid väga ei pettu, kui vahel kanaldamine just kõige paremini välja ei tule. Ma teen seda siiski suure pühenduvusega ja minu süda nagu õitseks nendel hetkedel, kui suudan edukalt kedagi kanaldada. See on minu jaoks äärmiselt oluline.

Seansi alguses ma kirjeldan, kuidas ma näen neid minu juurde tulevat, lootes, et minu kirjeldus vastab sellele, millised nad ka elavana olid. Kuid alati ei pruugi nii minna. Hinged küll enamasti üritavad ennast näidata kujul, millisena neid maa peal mäletatakse. Kuid vahel nad tulevad minu juurde jalutades, kuigi viimased aastad olid ratastoolis. Nii siiski on juhtunud, et minu juurde tuli vanataat, kellel olid jalad haiged ja ta kasutas kõndimiseks kepikest. Sõnumite andmise käigus ta muutus ja tema jalad olid täiesti terved ja tegi isegi tantsu. Ehk siis ta arvestas sellega millisena teda mäletati, kuid lõpu poole ta tahtis näidata, et tema jalad on täielikult terved ja temaga on kõik korras.

Tavaliselt seansi alguse poole ma palun hingedel anda kinnitust, et tegemist on just õige hingega ja ka ehitada kliendis üles usaldust, et tegemist on neile kalli teispoolsusesse lahkunud inimesega.
Hinged võivad anda nime esitähti või numbreid, mis on seotud kellegi sünni- või surmakuupäevaga. Või on tegemist kellegi vanuse või ajaga, mis on möödunud surmast. Tihti antakse ka kuu, mis omab tähtsust.
Peale seda üritavad nad tuua esile mälestusi konkreetse inimesega. Ütlen ausalt, et teinekord õnnestub see neil suurepäraselt, aga on ka kordi, kus ma ise tunnen, et oleks võinud midagi põhjapanevamat anda. Kord näitas hing mulle väikest karbikest, milles olid hambad sees ja ma pidasin seda kummaliseks, kuid kliendile oli see kõige parem kinnitus üldse. Kord hakkas hing kärbseid eemale ajama ja ma ei saanud aru miks ta seda näitab, kuid mõtlesin, et ütlen kliendile siiski. Lisasin veel juurde, et see võib täiesti seosetu olla, aga ime kombel oli kliendile sellest kinnituseks enam kui küll, sest seostas konkreetse juhtumiga, mis omas tema jaoks suurt tähtsust. Pean tunnistama, et vahel ma olen lasknud selliseid asju ka enesest mööda, sest ma olen ikka veel eneses veidi ebakindel ja vahel ei taha uskuda, et hing mulle midagi sellist näidata võib. Aga see selleks.

Peale neid asju hakkan ma küsima hinge käest tema surma kohta. Mul on oma teejuhtidega kokkulepe, et mulle hetkel veel ei näidata selliseid väga raskeid olukordi või hetki, kui hing on kehast lahkunud. Küll aga näen ma selliseid hetki, nagu kord, kui üks hing oli surnud läbi une, kuna tal oli peas kasvaja, siis näitas hing, et ta jäi lihtsalt magama.. ta uinus ja järgmine asi, mida ta näitas oli valgus tunneli lõpus. Konkreetset hetke ma ju ei näinud kui ta suri. Ta uinus ja nägi tunnelis valgust. Ja seda versiooni soovis ta ka et ma tema lähedastele räägiks, sest nii see oli tema seisukohalt ja ta ei kannatanud karvavõrtki. Ta ütles, et see oli tema jaoks ideaalne viis surra.
Olen ka näinud selliseid sümboleid, kus mulle näidatakse, et nad saavad hoobi vastu kukalt, mis ei tähenda otseselt lööki vastu kukalt vaid seda, et see oli nende jaoks kiire ja nad ei kannatanud.

Peale sellist surma juttu tahavad hinged oma lähedaste emotsioonid jälle üles tõsta ja neid ehk naermagi ajada. Nad toovad esile meeldivaid mälestusi või lohutavad. Selle käigus annavad nad ka edasi sõnumeid, et nende lähedased saaksid südamerahuga oma elu edasi elada.

Kuidas kaitsta ja puhastada ennast ja oma kodu negatiivsest energiast

Olen tegelikult juba koostanud postituse kaitse ja puhastuse teemadel, aga otsustasin teha kokkuvõtlikuma väiksema teema just neile, kellel ei ole aega pikaks ja põhjalikuks uurimustööks.
See kaitse on siis mõeldud kõikide negatiivsete energiate vastu, mis teid võivad kuidagi mõjutada.
Negatiivne energia on ka teiste elavate inimeste poolt suunatud energia - näiteks kadedus. See võib mõjuda halvasti sellele, kelle peale kade ollakse. Haigused võivad kimbutama tulla või on lihtsalt palju ebaõnnestumisi. On ka vaimolendeid, kes on kogunud palju negatiivset laengut ja võivad kiuslikuks muutuda.

Enese kaitseks ma soovitan ennast kujutada purunematu valge valguse palli sisse - valge valgus e. jumalik valgus. Parem oleks, kui valgus oleks vedelal kujul, siis imbub teda igasse nurgakesse. Palli alumine osa kujutage osaliselt emake maa sisse. Keskenduge valguse eredusele. Palli idee on selles, et kõik negatiive põrkub vastu palli ja libiseb mööda palli maa sisse. Emake maa omab erakordset võimet, mis muudab kõik negatiivse positiivseks ja annab selle teile positiivsel kujul tagasi.

Puhastuseks paluge abi peaingel Miikaelilt.
"Peaingel Miikael. Ma palun Sind kaitsema ja puhastama minu kodu kõigest negatiivsest energiast ja kõigest, millel ei ole õigust siin olla." Õiguse koha pealt peaksite eelnevalt valju häälselt teatama oma "külalistele", et kui neil ei ole häid kavatsusi, siis lahkugu ja ärgu tulgu tagasi. Teie konkreetsus ja kindlameelsus on siinkohal tähtsad. Teis peab olema see julgus ja võim ja et see paistaks välja, et te ei karda.
Kui olete peaingel Miikaelilt palunud teid aidata, siis kujutage vaimusilmas ette kuidas Peaingel Miikael oma sauaga kõik teie kodu nurgakesed ära valgustab. Ise kasutan valget valgust aga ere kuldne valgus on hea just kui tegemist on negatiivsete olenditega. Sa võid protseduuri teha esmalt läbi kuldsega ja siis algusest peale uuesti valgega. Kujuta ette kuidas ta lööb oma saua võimsalt keset tuba vastu maad ja juba oma vibratsiooniga raputab seinu ja kõige negatiivse sealt pragudestki esile ja kuidas valge valgus või kuldne valgus nad läbistab ja nad haihtuvad.
Täna peaingel Miikaeli iga kord, kui ta oma ringi on peale teinud.
Sama meetodiga võid paluda tal ka ennast ja oma lapsi puhastada ja kaitsta. Tema energia on erakordselt võimas.
Kui soovid, siis võid paluda Peaingel Miikaeli jääma sinu juurde valvama sinu kodu ja lähedasi. Anna talle luba hävitada kõik negatiivne, mis ennast näole näitab.
KÕIK POSITIIVNE VAJAB KUTSET. NEGATIIVNE TEEB MIDA ISE HEAKS ARVAB, AGA POSITIIVNE ENERGIA ON VIISAKAS JA EI KIPU KOHTADESSE, KUHU TEDA KUTSUTUD EI OLE.
Seega alati kutsu positiivne enda ümber, oma ellu, enda sisse.
Positiivne on ere valge valgus ja kuldne ere valgus.
PEA MEELEES ALATI PALUDA JA TÄNADA INGLEID. Nende poolt tulev energia on seda võimsam, kui tugevasti te tunnete tänutunnet. Viisakalt ingleid paluda on tähtis, et nende sisemine energia oleks võimas ja energia mida nad teile annavad oleks oma täies hiilguses.

Hinged ja hingeelu. Vaimumaailm.

Mõni aeg tagasi tegin postituse kummituste kohta. Nüüd aga tekkis vajadus teha postitus meie endi hingede kohta.

Hing oleme meie ise, aga seda ilma füüsilise kehata. See on meie energia. Kui me sureme oma füüsilises kehas, on hing see, kes oma rännakud edasi jätkab teispoolsuses ja uuesti sünniga.

Tekkis küsimus, et kui hingesid kanaldada, siis on nad teatud välimusega ja olekuga, aga kas nad siis ikka elavad oma elu seal teisel pool edasi?
Jah. Elavad küll. Kui hingesid kanaldada, siis nad ise näitavad ennast sellisel kujul, mis veel elusale lähedasele sobilik on, et ta lahkunud inimest mäletaks ja teaks kellega tegu on.

Teispoolsusesse lahkunud hinged on alati rahumeelsed ja õnnelikud. Nende jaoks on see elu elatud ja aeg edasi liikuda, kuid samas on nende ülesanne ka aidata lähedasi leinas. Nad suudavad vahel oma kohalolekuga tuua hinge rahu ja armastuse tunde.

Tean olukordi, kus leinaja on olnud suures kurvastuses ja mingi aja pärast ta ei tea ka ise miks, ei tunne ta enam suurt vajadust lahinal nutta ja enesetunne võib-olla ei olegi ühtäkki nii kurb. Seda sellepärast, et meie lähedased on tulnud meid lohutama. Vaimuilmas on peamine suhtlusviis armastuse kaudu. Kõik käib suure armastuse tunde kaudu. Nende sõnumid ja visioonid, mida nad näitavad on kõik armastuse tunde läbi saadetud. Seda sellepärast, et tegelikult ei ole meil maha jäänutel millegi pärast kurb olla. Ja seda teavad just meie seast lahkunud hinged kõige paremini.
Neil ei ole ka mõtet midagi rohkemat oma elust teispoolsuses rääkida, sest esiteks me ju ei mäleta põhjusega, mis seal kõik toimub ja parim mida nad meie jaoks teha saavad on jätta sõnum, et nendega on kõik suurepärases korras. See on maha jäänutele tervendav, kuid mitte liiga palju ütlev teade.
Nad teavad, et see elu saab läbi ja olgu kui jube surm tahes, nad ei tunne seda valu, sest hinged eemalduvad kehast hetked enne vägivaldset surma. Seda teevad nad enese kaitseks. Nad kaitsevad oma energiavälja ja loomulikult ei ole mingit mõtet võtta see negatiivne laeng vastu. Vaimuilma jõudes võib hing veel segaduses olla. Kõik võis toimuda nii kiiresti, et teinekord hing ei saa arugi, et ta ära suri ja võib mõneks ajaks veel maa peale uitama jääda.

Kui aga kõik läheb hästi, siis hing hakkab kõigepealt nägema valgust.. See ei ole mitte sellepärast, et vaimuilma on lihtsalt nii pikk maa, et me liigume valguskiirusel, vaid see on nagu mediteerideski - meditatsiooni laskumine ja sealt väljumine. Et siis meid tuuakse elust välja. Ja selle valguse poole liikumise ajal meile tekib selgus ja teadmine, ühendus kõrgema minaga.

Kui hing jõuab lõpuks valgusesse/sihtpunkti, siis on tema tervitamiseks kokku kogutud need hinged, kellega ta pidi maa peal mingil hetkel hüvasti jätma ja kes oma füüsilise keha maha jätsid. Need hinged võtavad enamus juhtudel just selle kuju nagu värskelt kehast lahkunu neid kõige positiivsemas valguses mäletab ja tal oleks julgem tagasi tulla. Kuid see ei tähenda, et nad sellised koguaeg välja näevad.

Hinged suudavad kuju muuta ükskõik milliseks. Kõige loomulikumas olekus on nad valguse-kerad või siis valguse kogumid.

Tõde on aga see, et kui hinged oma kehadest lahkuvad, siis suunduvad nad vaimumaailma, kus nad tegelikult pärit on ja oma tegelikku "elu" elavad. Meie mõistaksime seda nii, et kui me mängiksime arvuti peal stimulatsiooni mängu elust maa peal, siis seal mängus me peaksime õppima teatud õppetunde ja läbima teatud katsumusi, et mängida üks peatükk läbi.. nii on hingedega maa peal. Me võime ju mängida mitut mängu ka korraga. Nii ka hinged. Näiteks võib üks hing elada/"mängida" mitmes kehas, erinevatel aegadel. Maa pealne elu on hinge jaoks stimulatsioon, et areneda, õppida.

Miks me siis ei mäleta oma elu teispoolsuses?Keegi ei sunni hingesid tegema midagi või elama elu kuidagi moodi maa peal. Meil on täiesti vabad käed teha mida me tahame. Nii ka oleme me otsustanud maa peale tulles, et me ei mäleta midagi eelmistest eludest, ega ka elude vahelisest elus maa peal. Seda selle pärast, et me suudaksime täiel määral oma elu õppetundidest kasu.
Kujuta nüüd ette, et sa tead täpselt, kes sa oled hingena. Kust sa tuled. Kas siis on võimalik teatud õppetunde efektiivselt omandada. Nimelt, kui inimene teab oma tegelikku päritolu, siis ta hakkabki elama rohkem "pilvedes", tema jaoks muutub maa pealne elu teisejärguliseks ja ta hakkab ootama surma, et tagasi koju minna. Selleks, et me suudaksime maa peal õppetunde omandada, on meil olemas ego, mis meid juhib teatud olukordadesse, et me saaksime võimalikult efektiivselt õppetunde omandada.

Ego tekib igaühel alles kuskil lapseeas. Kuskil 8 aastaselt. See on küll sündides juba olemas, kuid kasutusele võetakse see palju hiljem.
See tähendab, enese eristamist teistest ja Jumalast/universumist. Lühidalt on ego elamine vastavalt oma viiele meelele, mõistusele, intellektile ja nende kooskõlastamine erinevates olukordades.
Spirituaalsest vaatevinklist vaadatuna oleme me kõik üks ja see sama, pärineme kõik ühest ja samast allikast ja oleme kõik samaväärsed. Mina olen sina ja sina oled mina..
Olenevalt ego tasemest, me tunnustame Jumala aspekti eneses. Ehk siis, kui meie ego on "suur", me tunnustame vähem hinge ja Jumala aspekti meis endis.

Vaim ja hing. Need kaks oma omavahel pidevas ühenduses ja seoses. Nende tähendust ja erinevust seletades arvan, et kõige lihtsam on mõista, et hing on see, kes me oleme ja vaim on põhimõtteliselt hinge osa, kuid see on vaid hinge kehastus. Näiteks võib hing ennast manifesteerida metsa-haldjana/metsavaimuna (see tähendaks, et peamine missioon on hingel kuskil mujal ja seda teeb ta vaid kogemuse pärast). Kui hing lahkub kehast, võib jääda osa hingest siiski veel uitama maa peale, siis võime rääkida vaimust. Ma julgen isegi väita, et hinge fragmendid on ka vaimud, kui nad ilmutavad ennast kummitustena. Vaim on justkui hinge pisike osa, mida saab saata eraldi ülesannet täitma. Kuigi me näeme teinekord vaime - siis suure tõenäosusega see on vaid hinge lahkudes maha jäänud energia ja me võime seda pidada ka kummituseks.

Loodan, et see postitus oli piisavalt lihtsalt seletatud. Interneti avarustes on palju informatsiooni kõige selle kohta, kuid meie ajud kipuvad asja üle töötlema/mõtlema ja palju on sellist kokku pandud teksti, mis on jube keeruliseks ja ulmeliseks aetud. Minu enda seletus kõigele mitte füüsilisele on lihtne - energia liigub vabalt, talle ei ole seatud piire, seega on kõik mis on teispoolsuses pidevalt muutuvas olekus.

Usk enesesse ja sess selgeltnägijaga

Minu kõige suurem probleem selgeltnägemisega on see, et ma ei usalda oma intuitsiooni. Ma õpin ennast usaldama iga päevaga ühe enam, kuid see ei ole kerge.

Olen isegi mitme selgeltnägijaga ühendust võtnud, et nad kinnitaksid midagigi, mida ma olen intuitsiooni kaudu teada saanud, aga kõik mida mulle öeldakse on ikka ja alati see, et usalda ennast, sa oled võimsam, kui sa ise usud. Niisiis olen hakanud ma tegema energia lugemisi inimestele lootuses teada saada kas midagi läheb täppi ka. Kummaline on see, et ma ei olegi kelleltki tagasisidet saanud. Ma loodan, et asi ei ole selles, et ma täielikult mööda asjadega panen. Hehe.

Tegelikult palju asju olen ma täppi ka saanud, kuid vaid mina olen olnud kontrollijaks. Tahaks, et keegi teine ka kinnitaks.

No see selleks. Räägin lähemalt minu kokkupuudetest kahe selgeltnägijaga, kes elavad USAs. Üks on kuskil minu vanune noor naine ja teine on 18 aastane noor poiss, kes tegeleb meediumina.

Naise nimi oli Jane ja kui ma temaga rääkima hakkasin, siis kriiskas ta kohe, et mul on meeletu energia ja et minust oleks selgeltnägijaks. Ta kinnitas mulle, et mul on suured võimed ja et ma võiksin juba alustada selgeltnägemisega tegelemist.
Rääkisin talle ka kassist keda ma mõni kuu tagasi voodil kuulsin ja ta ütles, et see on  üks minu teejuhtidest. Too naine tundus vähe teistmoodi. Ma tundsin, nagu ta ei ole väga ehe, aga tagant järele mõeldes - ega kõik ei olegi valgusekandjad kes selgeltnägijad, sest nad on sündinud selle võimega. Valgusekandjaks tänapäeval õpitakse, õpetatakse iseennast.
Peale selle rääkis ta veel kuidas ennast selgelt nägema aidata, aga ei midagi uut. Mediteerimist ja muud sellist.

Teine selgeltnägija/meedium, kelle nimi on Clint, rääkis mulle rohkem. Ma tahtsin vanaisast kuulda ja temast ta ka rääkis. Tahtsin veel, et ta räägiks millised minu teejuhid on, siis muutus ta jutt, et ma pean ennast rohkem usaldama - selliselt nagu sa neid näinud oled, sellised nad ka on. Küsisin ma selle küsimuse just selle jaoks, et keegi mulle minu nähtut kinnitaks, sest ma kahtlen oma võimetes.
Peale vanaisa tuli üllatusena läbi veel üks tegelane.. kass. Ma olin täiesti hämmingus, et jälle see kass tuli külastama. Kui ma rääkisin talle oma loost kassiga (ma muide ei ole siia vist kirjutanudki oma kassilugu - pean seda vast tegema), siis ei maininud ta midagi sellest, et ta minu teejuht oleks. Ta oli siiski enda loo juures kinni, et see on kass kes mul on olnud ja ta tuli mind külastama. Ainuke kass keda ma ise teadlikult mäletan, on minu kallis Ledy, kes on veel elu ja tervise juures.. Olin teadagi üllatunud sellest kassist. Ja üha enam mind hämmastab see lugu. Siis aga saatis Clint mulle eraldi pildi, et milline see kass välja nägi ja ma hakkasin kahtlema, et kas see võib olla lapsepõlvest kass, kes oli meil minu esimesed eluaastad ja keda ma ise ei mäleta aga kellest olen lugusid kuulnud. Ma ei ole veel seda lugu vanaemaga kinnitanud, aga võtan asja käsile :)
Sisetunne on selle poolt, et tegemist on kuju muutva teejuhiga.

EDIT: Kass siiski ei ole minu lapsepõlve kass ja üha enam ja enam olen eneses kindel, et tegemist on minu teejuhiga, kes on küll ühena minu kassidest ka maa peal minu juurde tulnud.

Kummitused!

Olen hiljuti millegipärast juhtunud kokku inimestega, kes imestavad ja juurdlevad kummituste olemas olu üle.
Ma ei ole hakanud midagi selle teema kohta küll seletama, aga mõtlesin, et kirjutan blogisse mõne sõna oma arvamuse ja senise õpitu nende kohta.. lihtsalt juhuks, kui kedagi peaks huvitama.
Eks meil kõigil on olnud oma kokkupuuted ja kogemused - mina siis kirjutan enda kogemustest.

Olen neist huvitatud olnud lapsest saati. Isegi kokkupuuteid on olnud, kuid ma teadsin alati, et tegu ei ole millegi sellisega, millega võiks nalja teha ja näiteks "kummitusi välja kutsuda". Isegi kui midagi sellist sõprusringis ette võtta üritati, siis oma meeltes ma blokeerisin manifesteerivad mõtted ja manifesteerisin selle rohkem lapse mänguks, et midagi ei juhtuks.
Ehk oskasin olla ettevaatlik oma kokkupuudete tõttu.

Ühel perioodil oma elust elasin majas kus elas peale meie - elavate, ka endine elanik, kes arvatavasti ei saanud aru, et oli vahepeal surnud ja elas edasi seal koos meiega. See kogemus ehk õpetas mind just kummitustest paremini aru saama. Konkreetne tegelane ei olnud pahatahtlik, kuid ta oli segaduses. Tihti ta koperdas öösiti pööningul, sest seal oli veel palju tema asju maha jäänud. Ühel hetkel tajusin, et minu und valvatakse magamistoa ukse peal. Ust ennast ees ei olnud, kuid seal siis seisis selle asemel too memm, kes ei saanud päris täpselt aru mis toimub, aga oli otsustanud valvata lapse und. Teadmata, et see oli lapse jaoks ehk vähe hirmuski. Aja peale ma harjusin sellega ja ma keerasin lihtsalt selja ja magasin. Pikka aega ma mõtlesin siiski, et tegemist on kõige jubedama tegelasega, kes vaimumaailmas olemas on, ehk poltergeistiga või millegi muu taolisega.
Mida aeg edasi, seda paremini ma mõistsin teda ja hetkel on kahju, et mul ei olnud piisavalt teadmisi toda memme aidata.

Loomulikult on olemas ka negatiivseid vaimolendeid, kes meile halbu mõtteid pähe panevad ja kes inimesest metslase teevad oma mõjutustega. Kuid, mida paljud ei tea on see, et sellised kurjad vaimolendid on tekkinud elusate inimeste mõtetest. Jaa nad on päriselt olemas, nad on eraldunud meie halbadest ja hirmurohketest mõtetest, kuid nad ei ole siiski minu jaoks kummitused.
Kummitus on minu jaoks kellegi maale maha jäänud hing või osake sellest. Osake sellest tähendab vahel näiteks ka seda, et kui inimene on surnud ja oma nii-öelda hinge-eluga edasi liikunud, siis temast on maha jäänud killud, mis jäävad kordama tema harjumusi.
Praktikas näeks see välja sedasi... Inimene, kes elab oma rutiinset elu, teeb päevas võib-olla 10 korda sama liigutust - näiteks avab teatud uksi või vahetab telekal kanalit teatud kanalite vahel. Siis oma kehast lahkudes jäävad tema energiast maha fragmendid ja need fragmendid hakkavad kordama algul ehk tihedamini ja hiljem harvemini, seda rutiinset elu. Ehk hakkavad uksed kinni või lahti käima või telekal teatud kanalid vahetuma.
Selline nähtus on iseenesest täiesti ohutu ja kui sellele mitte tähelepanu pöörata, siis lõppevad mingi aja jooksul nähtused.
Kui aga nüüd elava inimese hirm sinna taha lükata, siis võib asi millekski ohtlikumaks kasvada - näiteks poltergeistiks.

Räägin pikemalt sellest, kuidas ennast selliste juhtumite eest kaitsta postituse lõpus, kuid ennem tahaksin lahti seletada, et miks inimestest jäävad maha hinge fragmendid, mis tegelikult ei olegi tervik hing.
Selline nähtus ei ole üldse nii haruldane.
Tänapäeval on palju inimesi, kellel on suur ja võimas energia, kuid nad seda ise ei tea. Näiteks nad suudavad oma tujude ja energiatega mõjutada ka teiste tujusid ja energiaid enda ümber. Nad võivad seda teha isegi tahtmatult ja kui mõni neist teadlik isegi oleks oma mõjutustest, siis oleks ta ehk kurb ja ei teaks kuidas ennast aidata. Siinkohal aga peaksime laskuma täiesti teise teemasse ja hakkama lahkama inimese hingeelu ja seda kuidas tema hing areneb. Kuid kokkuvõtvalt võin öelda, et meist paljud ei ela vastavalt oma võimetele - nende enesehinnang on näiteks madal või nad kardavad elada täiel rinnal, kardavad ehk muutusi ja sellega kaasnevaid ettevõtmisi. Neis on potensiaali, kuid nad otsustavad pugeda peitu kuskile nurka ja seal omaette nokitseda. Nii nad seal oma rutiinses argielus nokitsevad ja nende võimas energia, mis oleks võimeline paljuks paljuks enamaks, on ebastabiilne. Surres see üleliigne energia killustub. Kui hing edasi liigub vaimumaailma, siis jätab ta endast enda teatmata maha selle üleliigse energia, mis tal jäi maa peal kasutamata. Ja see energia võibki muunduda selleks ukse kinni-lahti tegemiseks, kuni see lihtsalt ära kulub.
Kui ma seda energiat ette kujutan, siis näen ma sellist kirgastes toonides punase, kollase ja ehk mingi tumedama värvi segu ja ebastabiilset virvendust. Silmaga seda näha ei ole. Kui sinna majja kolib elama nüüd järgmine elanik, siis see vana energia on ka veel seal sees ja on seal senikaua kuni ta ära hääbub või kuni sellele puhastus tehakse. Neutraliseeritakse selle värvid ja ebastabiilsus.

Nüüd jõuamegi selle juurde, kuidas ennast kaitsta potensiaalse hirmu kasvu-allika eest.
Kõigepealt blokeerida ise enda hirm. Kujutada, ette seda mis hirmu tekitab milleskis palju hapramas ja võimetumas olekus, sest kui sa ise seda kardad, siis annad sa sellega ligipääsu hirmu-energiatele, energia-vampiiridele ja kes teab millele veel ja see hirmu-allikas võib lihtsalt muunduda millekski, millest sul on veel raskem võitu saada.
Minu enda taktika on mõttes valge, ereda valgusega puhastamine. Kes inglitest midagi kuulnud või lugenud, siis Peaingel Miikael on alati valmis tulema oma võimsa saumaga su kodus vastu maad põrutama ja oma vibratsioonidega kõigest vanast energiast seda puhastama. Selleks peab teda aga ise kohale kutsuma, sest hea ei tungi kohtadesse kuhu teda kutsutud ei ole. Halb on ebaviisakas ja võib ka linnast turult tulles sinuga koju kaasa tulla. Sellepärast on hea lihtsalt aeg-ajalt oma kodu valge, hea ja kirka energiaga oma kodu puhastada. Peale seda tunned isegi suuremat rahulolu.
Vahel ei aita ühest korrast puhastamisest. See oleneb enda kogemusest ja mida rohkem seda puhastamist harjutada, seda enesekindlamaks ja võimsamaks muutub ka sinu enda energia ja seda efektiivsemalt see puhastab.
Paljud kasutavad ka salveid. Lihtsalt seletades on see siis mingi puhastava toimega taime lehed, mis on kokku rullitud ja neid siis põletades tuleb sealt sellist valget suitsu. Sellega käidakse läbi kodu kõik nurgad ja pimedad kohad ja vehitakse sellega. See sobib paremini neile, kellel on vaja oma reaalse silmaga näha seda puhastus-protsessi. Ka see aitab, kuid ise eelistan kõike teha vaimsel tasemel.

Vabandust ebakorrektse teksti koostuse eest - pole nii ammu kirjutanud, kuid soovisin oma mõtted kirja saada ja peatselt on oodata minu poolt ka uut postitust selle kohta, mida ma olen vahepeal teinud, kuidas elanud, söönud ja nii edasi.