Nii imelik kui see ka ei ole - nägin taas vanaisat unes. Tänases unenäos oli ta vähe kehvemas seisukorras. Ta nägi räsitud ja vana välja. Ta nägu oli rusune ja tal oli suur mädapunn otsa ees. Ma olin parasjagu oma lapsepõlve koju minemas, kui ta trepikojas minu ees trepil sammus ja kui õigele korrusele jõudsime pöördus ta minu poole ja ma sain aru, et see oli minu vanaisa, kui ennem ma mõtlesin, et ta on keegi naabritest.
Ma olin loomulikult üllatunud tema seisukorras ja me astusime nende emotsioonide saatel korterisse sisse. Kohe ukse juures nägin välisuksele vastasoleva toa uksest, et seal istuvad voodil kolm suvalist haisvat joodikut.
Unes ma justkui oleks vanaisalt aru küsinud, et mis toimub ja ta vaatas mulle otsa ja käitus justkui pahameelt väljendades, et tema ka aru ei saa ja tundus isegi kurb olukorra üle. Sellega uni lõppes.
Ärgates arvasin, et tegu on minu alateadvuse "mängudega" ja kuigi selle üle mõtiskledes, otsustasin sellele mitte tähelepanu pöörata.
Tund või kaks peale ärkamist tahtsin oma täditütrele helistada, kes muide päriselus peale mind elas seal korteris, mida unes nägin.
Helistasin, et küsida "kuidas läheb?" ja vastus ei olnud kuigi positiivne. Tal läheb väga halvasti.
Nüüd olen kindel, et sain sõnumi halbade uudiste kohta ja võibolla koht kus halvad uudised sain, oligi seotud täditütrega, sest korter nägi välja sama moodi, kui see nende seal elamise ajal välja on näinud. Tuba kus haisvad joodikud istusid, oli muide täditütre tuba ja tal on alkoholiga probleemid.
No comments:
Post a Comment